President Pätsi roosisorti ähvardab väljasuremine

Kadriorus asuva presidendilossi praegu külluslikult õitsevas roosiaias jääb üks peenar silma kiratsevate taimede poolest. Seal kasvavat roosisorti Staatspräsident Päts ähvardab väljasuremine.

«Mul oli viis-kuus aastat tagasi suur ilus peenar Pätsi roose, aga  roosirooste võttis järjest neid ära,» rääkis presidendi lossi aednik Eve Silma. Ta ostis küll Eestis kasvatatud istikuid juurde, kuid ka need läksid järgmisel aastal välja. Kõige enam ongi Kadriorus olevaid taimi kahjustanud roosirooste, mis ei ole allunud mürkidele. Aedniku sõnul on Eestis Pätsi roose väga väikeses koguses saadaval, taimed on vanad, väikse eluvõimega ja tundmatutele alustele poogitud. «Seetõttu ongi sort väljasuremisohus,» tõdes aednik.

President Konstantin Pätsi büsti ümber olev peenar näeb üsna õnnetu välja, sest roosisort Staatspresident Päts vajab uuendamist. Foto: Eero Vabamägi

Aednik hakkas otsima võimalusi roosisordi päästmiseks ja tänu Eesti roosiklubile ja ajakujundaja Merilen Mentaalile tekkis võimalus tuua uued silmad Saksamaa geenipangast. Just Saksamaal ongi presidendi roosisort aretatud ning seal on ka rohkem taimi, mille seast saab paljundustöö jaoks sobivad välja valida.

«Kuna sort on haigustele vastuvõtlik, siis õigele ehk Laxa alusele poogituna on roos külmakindlam ja elujõulisem ning peab haigustele paremini vastu,» rääkis Silma. Eestis ei ole aedniku sõnul paraku parimale alusele võimalik paljundada, sest sordi paljundusmaterjali ehk emataimi on vaja kasvatada põldudel, et antud sort säiliks ja oleks elujõuline. «Eestis ei ole neid võimalik nii heades tingimustes kasvatada ka seetõttu, et vegetatsiooniperiood on liiga lühike,» rääkis aednik.

Silma sõnul teeb presidendi roosi päästmise keeruliseks asjaolu, et tegu on haruldase sordiga ning mujal maailmas leidub seda vaid kollektsioonaedades.

Staatspräsident Päts on Konstantin Pätsi järgi nimetatud hübriid-teeroosisort.

'Staatspräsident Päts' aretati Christoph Weigandi poolt 1937. aastal 'Ofelia' ja 'Souvenir de Claudius Perne' ristamisel ja nimetati Späthi aiandusfirma kauaaegse kliendi järgi. Roosisordi õied on kreemikaskollased, suured, pleegivad heledamaks. Lehed helerohelised. Põõsa kõrgus 70 cm. Keskpärase haigus- ja talvekindlusega.

Allikas: Wikipedia

Silma sõnul peaksid esimesed Saksamaalt pärit taimed jõudma Eestisse kas sel sügisel või järgmisel kevadel. Kui hästi uuendatud sort Eestis hakkama saab, selgub aedniku sõnul pärast esimest talve. «Eks need taimed ole alguses väiksed. See võtab umbes aasta, et nad ilusaks kasvaksid,» rääkis Silma.

 Kui Saksamaa projekt õnnestub, siis on presidendi roosisort väljasuremisohust päästetud. «Kui tuleb suuremal hulgal taimi peale, siis saab ka siit paljundusmaterjali võtta,» on aednik lootusrikas.

Presidendi roosiaed on juulis tõelises õitevahus. Foto: Tairo Lutter Foto: Tairo Lutter / Postimees