/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/07/21/6912599t1he0ca.jpg)
Kui praegu kaalub riik veel ühe suure päästekopteri soetamist, siis kogenud pilootide kinnitusel on tegu mõttetu ostuga. Tegelikult vajab Eesti hoopis ühte väiksemat lennumasinat, mis hakkaks tegema vaid meditsiinilisi lende.
Kogenud piloodid soovitavad riigil osta odavama kopteri (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui Vene tehnika vahetati Augusta päästekopteri vastu, siis üritati leida masin, mis teeks kõike. Aga lennunduses ei ole nii, et üks asi teeb kõike ja teeb seda hästi,» rääkis kogenud kopteripiloot Martin Noorsalu MTÜ Eesti Kiirabikopterist.
Kaitseväes töötav ja Afganistanis meditsiinilise evakuatsiooni kopteri piloodina missioonil olnud mees tõi näite, et praegu politsei- ja piirivalveameti lennusalga kasutus olevad kolm Augusta kopterit on päästetöödeks liiga väiksed, samas piiripatrulli või kiirabilendudeks liiga suured. Ka ei saa pisikeste ratastega päästekopterid maanduda paljudes kohtades, näiteks pehme pinnasega aladel, saartel aga pole kopteri maandumiseks sageli piisavalt ruumi.
:format(webp)/nginx/o/2017/07/21/6912647t1h7e20.jpg)
Praegune valik on liiga kallis
Eestiga samal ajal soetas Euroopa Liidu toel endale uued kopterid ka Leedu. Kui Eestisse osteti kolm ühesugust kopterit, siis Leedus osteti kaks väikest kopterit, kaks kiirabikopterit ja üks suurem kopter. «Nemad majandavad väga kuluefektiivselt – kui on vaja patrullida, siis läheb välja väike kopter. Aga meil on kolm suurt masinat, mis peaks tegema kõike, aga ei tee midagi hästi,» sõnas Noorsalu.
/nginx/o/2017/07/21/6912703t1hfe5d.jpg)
Nüüd, kus kõne all on veel ühe päästekopteri soetamine, ei pea Noorsalu seda põhjendatuks, sest Augusta on liiga suur ja kallis.
«Seda kopterit kasutatakse politsei- ja kiirabilendudeks vaid väga rikastes riikides, näiteks USAs Marylandis, kus meie nendega lendasime,» lisas ta.
Nii sise- kui ka sotsiaalministeeriumi kiirabikopteri vajalikkuses veenmas käinud MTÜ hinnangul peaks riik uue 24–32 miljonit maksva päästekopteri soetamise asemel kaaluma hoopis 6–8 miljonit maksva kiirabikopteri ostmist.
Juba poolteist aastat on USA Marylandi rahvuskaardi juures meditsiinilisteks lendudeks eriväljaõppe saanud piloodid on rääkinud eri ametiasutustele, et Eesti vajab eraldi kiirabikopterit.
«Meil ei ole selleks mingit erahuvi, me kõik lendame,» kinnitas isapuhkusel olev Rene Kallis, kes sügisel lahkub kaitseväest. Meditsiinilisi lende teevad viiest MTÜ liikmest kaks, üks neist töötab Inglismaal kiirabikopteri piloodina, teine lendab Falklandi saartel päästekopteriga.
«Meie tahame, et Eesti saaks kiirabikopteri ja vahet pole, kas see on riigi käes või leitakse sellele avaliku konkursiga operaatorfirma,» rääkis Kallis.
/nginx/o/2017/07/21/6914389t1hce97.png)
Vajalikud lennud jäävad tegemata
Samuti Afganistani kogemusega Kallise sõnul koosneb kiirabikopteri töö kolmest osast ja Eestis tehakse praegu kopteriga vaid ühte osa ehk patsiendi vedu haiglasse.
«Patsientide ülesvõtmist sündmuspaigast Eestis praegu üldse ei tehta, sest igal pool maanduda ei saa ja selleks on vaja kopterit, mis on kogu aeg saadaval,» rääkis piloot. Isegi kui politsei- ja piirivalveameti kopterid pole teiste ülesannetega hõivatud, suudavad need vaid tööajal lennata välja kuue minuti jooksul. Väljaspool tööaega on nende reageerimiskiirus tund aega, sest meeskond on koduvalves.
«Meditsiinis see ei tööta, seal peab kopter välja sõitma sama kiiresti kui kiirabiauto. Muidu pole asjal mõtet,» selgitas Kallis.
Piloodi hinnangul maksaks uus kiirabilendudeks sobilik kopter umbes seitse miljonit. «Aga ei pruugi uut osta, saab osta tootja garantiiga masina,» rääkis Kallis.
Kui praegu on Eesti päästevõimekus sageli piiratud, sest olemasolevad kopterid on kas korralises hoolduses või seisavad rikke tõttu, siis kiirabilendudeks sobiv väiksem kopter vajab meeste sõnul vähem hooldust. «Igal tootjal on oma teenindusfilosoofia ja näiteks ühel levinud kiirabimasinal Eurocopteril on hooldustsükkel viidud hästi pikaks, nii saab sellega kaua lennata enne, kui peab midagi vahetama,» rääkis Noorsalu. Piloodi kinnitusel piisab Eestile ühest kiirabikopterist, mille hooldustööde ajaks tuleks teha rendileping mõne firmaga, kellel on sarnane kopter.
Et tagada ööpäevane lennuvõimekus peab ühel kiirabikopteril olema viis meeskonda, reeglina koosneb see ühest piloodist ja kahest meedikust. Kallise sõnul pilootide puuduse taha asi ei jääks, sest paljudel lennuakadeemia lõpetanutel pole tööd.
Lendav reanimobiil
Pilootide sõnul on Euroopas tavaliselt kiirabikopteril arstibrigaad. «Sisuliselt on tegemist reanimobiiliga, mis kohe hakkab patsiendiga tegelema,» rääkis Kallis. Kui praegu tehakse Eestis aastas umbes 200 meditsiinilist lendu, siis Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu kiirabi andmetele tuginedes väidavad mehed, et erikopteri olemasolul võiks meditsiiniliste lendude arv kasvada aastas 700-le.
Nii näiteks oleks kiirabikopterit vaja doonororganite transportimisel, sest siirdamiste arv kasvab, nagu ka vajadus patsiente transportida. «Meedikute jaoks on oluline viia patsient õigesse haiglasse, aga praegu viib kiirabi ta lähimasse, kus ei ole midagi muud teha, kui hoida teda stabiilsena, kuni suurhaiglast tuleb reanimobiil järele, aga see on suur ajakulu, samas kui kopteriga saaks ta kohe viia suurde haiglasse,» rääkis Noorsalu.
Ta lisas, et praegu on kiirabikopteri soetamisest kõige enam huvitatud Põhja-Eesti Regionaalhaigla, mis vastutab saarte eest. Kriitilises seisundis haigete transportimiseks mandrile on nad pidanud tellima nii parvlaevade erireise kui kasutama kiirkaatrit.
Pilootide sõnul on Euroopas kiirabikopteri rahastamisel kasutusel kolm eri süsteemi. Rikastes riikides nagu Inglismaal rahastatakse seda inimeste annetustest. «Alpides ehk Saksamaal ja Šveitsis on kombineeritud variant ehk osa maksab omavalitsus ja kolmandik tuleb annetustest, Skandinaavias on see täielikult riigi rahastusel,» rääkis Kallis. Soomes prooviti omal ajal ka annetustel põhinevat varianti, aga seal tekkis raha ebaühtlase laekumise tõttu probleeme.
Õige aeg
«Sotsiaalministeeriumile meeldiks see, kui seda rahastaks riik, aga see nõuab ressurssi, mis tuleb kellegi arvelt,» sõnas Kallis. Eesti Kiirabiliit on MTÜ-le juba öelnud, et kui raha kopteri jaoks peaks tulema nende eelarvest, siis nemad on kindlasti kopteri soetamise vastu.
Pilootide sõnul tegelevad nad lobitööga, sest nii kiirabis kui ka haiglavõrgus on tulemas suured reformid ning praegu on õige aeg selle teenuse loomiseks ja süsteemi integreerimiseks.
«Ega me ei arvagi, et see homme juhtub, aga mõne aja pärast võiks kiirabikopter Eestis olla,» rääkis Noorsalu.
Kallis meenutas 2012. aastal USAs Marylandis toimunud kohtumist toonase suursaadik Marina Kaljurannaga, kes kiirabikopteri soetamise ideest kuuldes küsis meestelt, miks nad sellest alles nüüd räägivad. «Aga kui meie lennukooli lõpetasime, siis olime noored mehed ega osanud sellistele asjadele mõelda. Nüüd oleme näinud, kuidas kiirabikopter toimib, ja Eesti on üks väheseid riike, kus seda ei ole,» räägib Kallis. Noorsalu rõhutab, et lennundus ei ole kallis, kui seda õigesti teha.
Ministeeriumid peavad plaani
Teisipäeval arutasid meditsiiniliste lendude vajadust siseminister Andrus Anvelt ja tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. «Tervishoiuga seotud lennutransport (vältimatu abi ja haigete transport) moodustab kuni 1/3 tänastest lennusalga lendudest ja see maht lähitulevikus tõenäoliselt ei muutu,» ütles sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Ivan Lavrentjev. Ta lisas, et meditsiinilise suunitlusega lisakopteri vajadust ja sellega soetud kulusid ei ole seni arutatud, kuna Eestis on kogu riiki kattev ja hästi toimiv kiirabivõrgustik. «Tervishoiu poolelt on soov suurendada lennusalga (kopterite) reageerimiskiirust väljaspool tööaega ning selles osas toimuvad edasised arutelud,» lisas pressiesindaja.
Siseministeeriumi kommentaar
Pressiesindaja Kristin Rammus
Siseministeeriumi esmavajadused on otsingu- ja päästetööd ning politsei- ja piirivalvealased tegevused. Kui rääkida eelkõige meditsiinilendudeks mõeldud kopterist, peab selleks vajaliku rahastamistaotluse esitama sotsiaalministeerium ning politsei- ja piirivalveamet on valmis korraldama kopteri lendamist (sarnaselt 2007. aastal keskkonnainspektsioonile soetatud helikopteriga, mida opereerib PPA lennusalk).
Lisakopter aitaks meditsiinilendude küsimust leevendada. Lisakopteri hankimisel tuleb aga lisaks soetuskuludele arvestada ka selle iga-aastaste ülalpidamiskuludega.
Täna on vara hinnata, kui suured vastavasisulised kulud oleksid ja kas need lähitulevikus eelarvest leitakse või mitte, ning kelle eelarvest. Kaardistame teiste ministeeriumidega õhusõidukite vajadusi, mille pinnalt valmistada ette memorandum valitsusele neljanda kopteri vajaduste kohta.
Täpsemalt oskame sel teemal rääkida sügise lõpus, mil analüüs on valminud.