Tallinna Merepäevadel vajas merel abi 22 inimest

18. juulil läks Tallinna lähedal ümber katamaraan. Foto: Politsei- ja piirivalveamet

Politsei- ja piirivalveameti merevalvekeskusele laekus Tallinna Merepäevadel 11 teadet mereintsidentidest, merepäästjate abi vajas 22 inimest, kellest 19 päästeti ning kolm pääses ise.

Kõige rohkem sattusid hätta hobialused, lisaks teatati merevalvekeskusele ka tehniliste riketega veesõidukitest. Kolmel korral läks ümber katamaraan ning ühel korral teatati väsinud purjelaudurist, teatas politsei- ja piirivalveamet (PPA).

«Katamaraanid poleks suure tõenäosusega õnnetusse sattunud, kui meeskonna väljaõppe olnuks parem ja nad oleks oma võimeid õigesti hinnanud,» ütles PPA juhtivkorrakaitseametnik Marge Kohtla. «Enda võimekuse tundmine aitab vältida olukordi, kus keegi meeskonnaliikmetest saab viga või kukub ootamatult vette.»

Kohtla sõnul on häda korral suureks abiks erksavärvilised ilmastikule vastavad riided ja korralik varustus. «Kui midagi juhtub, siis kirkad riided aitavad ühetoonilisest meremassist välja paista,» ütles ta.

Mitmete meresõitjate kõrval oli ka eluga riskijaid. Kohtla tõi näitena viieliikmelise seltskonna, kes otsustas pühapäeva öösel merele suundudes kõiki ohutusreegleid ja soovitusi eirata. «Veesõidukil sai kütus otsa ning inimesed vajasid abi sadamasse naasmisel. Positsioneeringuga sai selgeks abivajajate asukoht ning appi tõtanud politseiametnikud pukseerisid paadi sadamasse. Sõpruskond oli alkoholijoobes, ilma päästevarustuseta ja samuti puudus neil õigus sellist sõidukit tüürida. Seekord sai nende sõit õnneks turvalise lõpu,» rääkis juhtivkorrakaitseametnik.

Kohtla rõhutas, et ohutus algab ikka endast. «Turvavööks merel on päästevest ja reisija peab mõistma, miks seda vaja on. See võib hädasolija elu päästa. Lisaks päästevesti selga panekule tuleb enne ankru hiivamist läbi mõelda, kui kaugele ja kui kauaks merele minnakse. Seda arvesse võttes tuleb kaasa võtta piisavalt kütust ja ka joogivett,» ütles ta.

Vahejuhtumid Tallinna merepäevade ajal Tallinnas ja selle lähiümbruses

Laupäeval teatas puhkaja, et Naissaare sadama lähedal läks ümber sportkatamaraan kahe inimesega. Õnnetuskoha läheduses oli piirivalvelaev Kindral Kurvits, mille meeskond aitas katamaraani püsti. Inimesed ohus ei olnud.

Teine õnnetus katamaraaniga toimus 18. juulil natuke pärast kella 18. Reisilaev Victoria 1 andis teada Tallinna lähedal ümber läinud katamaraanist. Reisilaevalt märgati katamaraani pardal ühte inimesi, teine oli vees purjekast umbes 100 meetri kaugusel. Merevalvekeskusesse helistas ka katamaraanil olnud inimene, kes teatas, et ta ei näe enam vees olevat kaaslast. Vette kukkunud inimese korjas üles lähedal seilanud purjealus ning ta toimetati tagasi katamaraanile. PPA merepäästeüksus aitas meeskonnal katamaraani püsti saada. Keegi õnnetuses viga ei saanud, samuti kandsid mõlemad inimesed kalipsot ja ohutusvesti.

Kolmas katamaraan sattus hätta samuti 18. juulil. Jäälõhkuja Tarmo pardalt tuli teade, et Tallinna lahel läks nende lähedal ümber sportkatamaraan. Merevalvekeskus saatis sündmuskohale Tallinna vabatahtlike merepäästeüksuse, kes märkas sündmuskohal juba püsti aetud, kuid katkise purjega katamaraani. Mehed otsustasid oma jõududega sadamasse naasta. Vabatahtlikud selgitasid sadamas välja, et mehed olid vähese kogemusega meresõitjad.

18. juulil kella 18.40 ajal teatati, et Prangli saare lähistel tabas kaatrit mootoririke. Kaatri täpset asukohta öelda ei osatud. Alust asus otsima Prangli vabatahtlik merepäästeüksus, kes leidis seitsmeliikmelise seltskonna 19.43 ajal ning pukseeris abivajajad Neeme sadamasse.

18. juulil kell 19.10 ajal teatas PPA merepäästeüksus, et leidis Miidurannast möödudes väsinud purjelauduri. Purjelaudur teatas, et ta saab ise kaldale. Meeskond jälgis teda kuni ta jõudis turvaliselt kaldale.