Mesilaste säästmise mõttetalgud möödusid pingelise sumina saatel

Mesilased Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Hiljutised mesilaste hukkumised taimekaitsevahendite väärkasutamise tulemusel tingisid täna maaeluministeeriumis erinevate osapoolte koosoleku. Tundliku teema tõttu oli õhk koosolekuruumis kohati pingelist suminat täis. 

Juba enne koosoleku algust oli maaeluministeeriumi väike saal saginat täis. Külalised otsisid omale kohta, ajakirjanikud sättisid paika kaameraid ning ametnikud istusid ükshaaval ümarlaua taha. Õhus oli tunda pinget, seda võis välja lugeda nii mornide ilmetega mesinike nägudelt kui kulmu kortsutavate ametnike palgeilt.

Keskerakondlasest maaeluminister Tarmo Tamm alustas koosolekut sõnadega: «Ma näen neid murest murtud nägusid, aga sellepärast ma palusingi, et me saaksime kokku.» Koosoleku keskse teemana pani minister paika hiljuti aset leidnud juhtumid ning kuidas neid edaspidi vältida.

Järgmisena sõna saanud põllumajandusameti peadirektor Egon Palts tõi välja varasemalt tõstatatud kesksed küsimused: milline on riigi roll selles probleemis?; mille eest vastutaks mesinikud?; kuidas lahendada mesinike ja põllumeeste vahelised suhtlusprobleemid?

Järgnevalt tutvustas Palts tänaseks tehtud muudatusi ning tutvustas lühidalt põllumajandusameti kodulehel ilutsevaid taimekaitsevahendite kasutamise juhendeid. Lisaks selgitas Palts väga põgusalt labori tööprotsessi ehk kuidas ja mida täpselt spetsialistid otsivad, mainides sealhulgas, et mesilastelt otsitakse ka võimalike haiguste tunnuseid. Seepeale küsis üks mesinik, kerge muie näol, et kas peadirektor oskab ehk nimetada mõne haiguse, mis põhjustaks sellise massilise mesilaste suremise. Just see küsimus pani otsustavalt paika ülejäänud koosoleku meelolu.

Edasi seletas põllumajandusameti kontrolli büroo juhataja Katrin Kikkas lahti kogu proovide võtmise protsessi pikemalt, samuti loetles ta tänavu aset leidnud mesilaste hukkumisjuhte, peatudes viivuks igal juhtumil, et selgitada, kuidas ja millal proove võeti.

Kuigi küsimustevoor oli planeeritud koosoleku lõppu, torkasid murelikud mesinikud ikkagi küsimustega vahele, mille peale maaeluminister lõpuks karmilt sõnas: «See arutelu ei vii meid edasi!» Selliseid vaheküsimusi ning ministri hääletõstmisi esines koosoleku vältel mitmeid, mis pinget üha rohkem üles kruttisid.

Mesinikke häirisid augud kogu süsteemi ülesehituses. Esiteks kurdeti, et pestitsiidid on aegunud ja neid tuleks uuendada, seda kinnitas ka Eesti Maaülikooli taimekaitse osakonna juhataja Maarika Mänd. Lisaks märkisid mesinikud, et kogu teavitussüsteem on absurdne: nimelt ei ole mingi valemiga võimalik mesinikel õigeaegselt ümberkaudsetele põllumeestele oma olemasolust teada anda ja nii ei olegi põllumeestel võimalik arvestada võimalike mesilindudega.

Kaks tundi kestnud arutelu vältel pakkusid nii mõnedki osalejad erinevaid lahendusi probleemidele, pakuti mesinike asukohta näitavaid mobiilirakendusi, mobiilile saadetavaid teavitussõnumeid ning palju muud.

Tarmo Tamm rõhutas koosolekul korduvalt, et üheks tugipunktiks edaspidise edu tagamisel on sujuvama koostöö arendamine. Samuti leppisid mesinikud Tammega kokku, et koostöö edendamise nimel valitakse omakeskis mesinike esindaja.

Koosoleku lõppedes palus toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai kõigil osalenutel igasugused võimalikud ettepanekud ja soovitused kirja panna ning maaeluministeeriumile meili teel saata, et neid soovitusi saaks võimalusel integreerida plaanitud määrus- ja seadusmuudatustes.

Kohtumisel osalesid põllumajandusameti, veterinaar- ja toiduameti, põllumajandusuuringute keskuse, Eesti Mesinike Liidu, Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu, Eesti Meetootjate Ühenduse, Eesti Mesilaste Tõuaretajate Seltsi, Eesti Aianduse Mesinduse Keskseltsi, põllumajandus- ja kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Noortalunikud MTÜ, maaülikooli, KEVILI Põllumeeste Ühistu, Edelaraudtee Infrastruktuuri ASi ja Eesti Raudtee esindajad.