:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2015/07/16/4283945t1h3e53.jpg)
Keskkonnaagentuuri peaspetsialisti, kliimateadlase Ain Kallise sõnul ei kujuta vesipüksid Eestis üldjuhul inimestele ohtu, kuna neil on vähe jõudu. Ohtlikuks võivad vesipüksid muutuda alles rannale jõudes, kuid sellised juhtumid on haruldased.
Kliimateadlane: vesipüksid on üldjuhul ohutud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ain Kallis ütles Postimehele, et viimase paari sajandi jooksul on Eestis ette tulnud vaid paar sellist vesipüksi, mis on paati kallutanud või muidu tugevamat jõudu näidanud.
Eesti ajaloost on teada vaid üks juhtum, kui vesipüks on inimese tapnud. «See juhtus sajakonna aasta eest, kui Pärnus jõudis vesipüks rannale. Siis sai üks inimene surma,» rääkis Kallis.
Ta nentis, et üldiselt on vesipüksid võrreldes maa peal möllavate trombidega ohutud ja 99 protsendil juhtudest ei tee vesipüks muud, kui pakub silmailu.
Vesipüksid tekivad mere kohal enamasti tavalise sajupilve all, kuid maa peal tekkivad tornaadod on enamasti seotud äikesepilvedega. Äikesepilvede all on tuulepöörised üldjuhul tugevad.
«Vesipüksid on nõrgemad. Mõnikord on Vilsandi ja Väinamere kandis nähtud kuni kaheksat vesipüksi korraga,» rääkis Kallis.
Viimati sai Eestis keeristormis inimene surma 15. juulil 2000 Rakveres, kui linna tabas tornaado. Torm lennutas puupalgi läbi seisva mikrobussi akna otse rindu 49-aastasele mehele, kes suri saadud vigastustesse kohapeal. Vigastada sai ka 53-aastane naine, kes sai pihta vineeritükiga.
Rakverest liikus keeristorm edasi Aasperesse ja purustas seal neli maja. Rakveres sai suuremaid või väiksemaid kahjustusi 110 maja.
200 aasta jooksul Eestis registreeritud keeristormidest ohvriterohkeim oli 1872. aastal toonast Liivimaad läbinud, Läti aladelt alanud ning Võruni jõudnud keeristorm, mille teel hukkus seitse ja sai vigastada 14 inimest. Tornaado purustas 74 talu, 25 mõisat ning ühe kiriku.
Üldse on Eestis teadaolevalt keeristormides hukkunud 29 inimest.
Rohkem ohustatud ala on Eestis «trombide allee», mis ulatub Lätimaalt üle Põlva- ja Tartumaa kuni Peipsi järve loodenurgani.
Ain Kallis ja Andres Tarand andsid tänavu kevadel välja raamatu «Eesti tornaadod», mis käsitleb Eestis registreeritud keeristorme aastatel 1745-2015.