Kaitsepolitsei peadirektori Raivo Aegi sõnul on Lasnamäe vene kiriku rahastamine osa idanaabri kaasmaalaspoliitikast, kuid see ei pruugi olla veel ohtlik mõjutegevus.
Kapo: Lasnamäe kiriku rahastamine on osa kaasmaalaspoliitikast
«Eks me võime kõik siin tuletada ja arvata võimalikke ja kaudseid mõjusid. Kaudselt võib muidugi öelda, et see ongi sama kaasmaalaste tegevuse toetamine,» rääkis Aeg tänasel kapo aastaraamatu esitlusel.
Ta märkis, et kaasmaalaspoliitika ja religiooni toetamine võib olla tegelikult ka positiivne, nii nagu seda ajab Eesti oma kaasmaalaste suhtes välismaal ning näiteks Peterburi Jaani kiriku ehitamisel. «See ei ole kindlasti taunitav, kui üks riik läbi toetuste ka religiooni toetab teises riigis,» märkis Aeg.
«Teisest küljest võime küsida, miks mingid visiidid toimuvad just väga konkreetsetel aegadel ja miks mingil ajal mingi kiriku ehitus on nii vilgas, et ööl ja päeval ei ole vahet, ja miks pärast mingit sündmust seal mitte midagi enam ei toimu,» rääkis kapo peadirektor.
«Me võime siin seoseid teha, aga need on meelevaldsed.»
Aeg ei eitanud, et vene kirikuga seonduval mõju oli. «Kõik sellised toetamised, ükskõik, on see siis rahaline või lihtsalt kaasaelamine mingile asjale, mõjutavad midagi loomulikult. See nende eesmärk ongi.»
Kapo ülemkomissari Martin Arpo sõnul on selle juures, kui mis iganes riik teise territooriumil midagi toetab, oluline vaadelda toetamise eesmärki. «Kui kiriku toetamise tegelik eesmärk ei ole religiooni, vaid erakonna toetamine, siis tulebki rääkida erakonna toetamisest.»
Tema sõnul liikusid praegu Venemaalt rahad reaalselt siiski Lasnamäe õigeusukiriku ehitamiseks, mitte erakonna toetamiseks.