Eesti Vabariigi 100. sünnipäevani on aega peaaegu täpselt seitse kuud. On aeg rääkida kingitustest. Mida me Eestile kingime? Milliste mõtetega ja kuidas kingitused saja-aastasele üle antakse? Et juubilarilegi pilt selgem saaks, teeme nüüdsest kokkuvõtteid.
Taliõunast matkarajani ehk teeme Eestile kingitusi
RMK kingib Eesti 100. sünnipäevaks matkateede võrgustiku. RMK matkatee kogu lahendus, mis alates 2018. aastast matkajaid rõõmustab, on Oandu-Aegviidu-Ikla 375 km ja Peraküla-Aegviidu-Ähijärve 820 km pikkune matkatee haru ning 2018. aastaks valmiv 633 km pikkune Penijõe-Aegviidu-Kauksi haru. Teekond viib matkaja või niisama looduses liikuja nii-öelda piirist piirini ja merest mereni, eksponeerides nii kodu- kui muumaisele rändurile Eestimaa looduse olemust ja kaunidust, samas ka vaheldusrikkust ja eripära. Matkateede võrgustiku rajamise projekti alapealkiri on «Eesti mets räägib Eesti lugu».
Kuusalu külje all Kupu külas Näkiallika tööriistamuuseumis saab nüüd igal pühapäeval õppida sepaoskusi. Näkiallika tööriistamuuseumi peremees Peeter Kivimäe rõhutab, et eelkõige lastele mõeldud sepatöökoja jaoks ei ole ühestki fondist ega vallalt toetusraha küsinud, nagu pole ka varem: «See on minu panus. Soovin luua lastele lisavõimalusi tegeleda käsitöö ja enesearendamisega. Kogu suve on töökoda avatud pühapäeviti kella 15-17. Teiste aegade osas tuleb eelnevalt kokku leppida. Osalustasu ei ole. See on minu panus ja kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Panime sepaõppetoa avamise ja tegutsemise ka EV100 kingituste nimekirja.» Ainuüksi Kuusalu vallas on mitu metallifirmat, kõik nad vajavad töölisi. Oma koduõuele ehitatud sepaõppetoa pidulik avamine oli jaanipäeval.
Kilingi-Nõmme vabaajakeskuse Kivakese õueala on kingitus Eesti Vabariigi 100. juubeliks Saarde valla rahvale. Sellel õualal on kiiged ja Tarzani köis, millega saab mitu meetrit õhus sõita, on palju lilli ja puidust lava nagu poodium, puidust istumise aluseid ja laudu, mille ümber tegutseda.
Pirita kloostrist kuni Vastseliinani kulgev 460 kilomeetri pikkune palverännurada on Pirita kloostri ja tema sõprade kingitus Eesti Vabariigi 100 sünnipäevaks.
«See on iseenda leidmise teekond ja võimalus õppida lugudest, mida jutustavad palverännuteed ääristavad paigad kaugetest aegadest, esivanemate vaimsusest ja kätetööst,» rääkis Lagel Parek 16. juulil toimunu kloostripäeval kingitust esitledes.
Paide linn kingib sel ja järgmisel aastal Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul linlastele ühtekokku 100 Paide taliõunapuud. Sel aastal läheb jagamisele kokku 58 erinevatest Eesti puukoolidest toodud istikut. Tänavu said puid Paides tegutsevad korteriühistud ja linna allasutused ning ligi 30 eraisikut. Järgmisel aastal saavad taliõunapuid ka praeguse Paide ja Roosna-Alliku valla inimesed.
17. juulil istutati esimene Paide taliõunapuu ka linnaruumi ja nüüd sirgub see Lembitu pargis, veetorni ja muuseumi vahelisel alal ning on tähistatud EV100 sildiga. Puid on kavas istutada ka tehisjärve äärde, Ajavilja tänavale ja Peetri parki.
Viiratsi südamesse kerkiva perepargi alale on kavandatud eri vanuserühmadele mõeldud mänguatraktsioonid ja spordivahendid, kõnnitee läbi pargi laululava juurde, tartaankattega multifunktsionaalne spordiväljak, asfaltkattega liiklusväljak ja palju muud. Ilmastikukindla puidust aiaga ümbritsetud spordiväljakul saab mängida jalgpalli, korvpalli, võrkpalli ja tennist. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul plaanitakse parki istutada ka 100 elupuud.
Eesti sünnipäevaks meie peredele kingitusena valmiv perepark on plaanis avada Eesti taasiseseisvumispäeval, 20. augustil.
EV100 juubeliprogrammi kuuluv tänavakunsti festival Mextonia kinkis Eestile sünnipäevaks 50 seinamaalingut. Tallinna, Viljandi, Tartu ja Ahtme avalikus linnaruumis kaeti tähenduslike piltidega ühtekokku 6000 ruutmeetrit ehk 26 seina ja hoonet.
60 vabatahtlikku tänavakunstnikku Eestist ja maailma eri paigust kokku toonud festival Mextonia oli mehhiklaste kingitus Eesti sajandaks juubeliks.
Kokkuvõtete tegemisel on kasutatud Eesti ajakirjanduses ilmunud artikleid, otsene allikas veebikeskond station.ee.