Video: sõit tulevikubussiga meenutab horisontaalset lifti

Sel suvel tuleb tulevik tallinlaste õuele, kui Viru ringist saab Paksu Margareeta juurde sõita isejuhtiva bussiga. Kui Kopenhaagenis sõitvad isejuhitavad metroorongid ei jää millegi poolest alla tavaraudruunadele, siis Tallinna toodud minibussi sõit meenutab lifti, mis tõsi küll liigub horisontaalselt.

Vanamoeline kellukese tilin annab märku, et uksed sulguvad ja isejuhitav buss hakkab liikuma. Alles kolmapäeval Tallinna jõudnud kaks 12-kohalist bussi on demonstratsioonesinemiseks valmis ja vaikse sahinaga hakkab buss liikuma. Esialgu saab bussisõidu pikkust mõõta vaid meetrites, sest see piirdub Kultuurikatla parklaga.

Aga juba reede pärastlõunal lähevad sõidukid Tallinna tänavatele, et hakata kaardistama tegelikku teekonda. «Sõit selle bussiga saab olema täiesti tasuta kogu linnarahvale,» lubab Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise digilahenduste nõunik Valdek Laur. Vaikselt liikuv elektribuss kiirust eriti üles ei võta ja ka asjaosalised tunnistavad, et tegu on pigem meelelahutusega kui osakesega Tallinna ühistranspordist.

Buss sõidab nii aeglaselt, et vägisi tekib mulje, nagu oleks võimalik sellele järele joosta ja poolel teel peale hüpata. «Sõidu pealt kindlasti bussile tulla ei saa, juba turvalisuse pärast,» kinnitab Milrem juhatuse esimees Kuldar Väärsi. Ta usub, et ilmselt meelitab tulevikubuss nupumehi seda testima. Kuigi buss saab ettenähtud liinil sõitmisega ise hakkama, on seda võimalik ka manuaalselt juhtida. Kui nüüd mõni tehnoloogiahuviline usub, et suudab bussi sõidu ajal n-ö kaaperdada, siis Väärsi sõnul pole see võimalik. Nii et sellest plaanist tasuks loobuda. Esitlusel tehtud katse näitas, et ka bussi pidurdamist pole mõtet ise hakata proovima. Kui bussi ette veeretati võimlemispall, suutis sõiduk kiiresti pidurda. Sõiduki kiirus on esialgu nii madal, et seetõttu pole selle saatmine maanteedele otstarbekas. «Ka taksikoer ei jää bussi alla, sest sõiduki andurid näevad ka maha,» lubas Väärsi.

Kuigi buss suudab sõita ilma juhita, siis Tallinnas hakkab mõlemas neis olema juht või bussisaatja, kes on valmis tõrgete ilmnemisel reageerima. «Operaator on turvaelement, mis tuleneb seadusest, mitte tehnoloogiline vajadus,» rääkis Milremi juht. Ta lisas, et kindlasti areneb ka tehnoloogia edasi, kuid ennekõike on vaja tulevikubusside tänavatele lubamiseks vaja muuta seadusandlust. «Maailm liigub selles suunas ja me võiksime siin Eestis olla teerajajad, et korrata IT-edulugu ka selles osas,» sõnas Väärsi.

Isejuhitavaid busse on mitmel pool testitud, ka näiteks Helsingis, aga regulaarselt on need tööl Singapuri Garden by the Bays, kus need sõidavad ringi suures pargis. Esialgu katsetakse väikebusse, kuid Singapuris loodetaks aastaks 2020 tuua liinile tavamõõtmetes ehk 12-meetrised bussid. «Praegu on neid (isesõitvaid busse – toim) kümneid, aga kui nende arv jõuab tuhandeteni, siis läheb ka tehnoloogia odavamaks,» on Väärsi veendunud. Ta lisab, et alati tasub mõelda ka sellele, mis on odavam – kas autod kesklinnas või isejuhitav buss.

Väärsi usub, et isejuhitavad bussid annavad pikas perspektiivis võimaluse ühistransport täiesti teistmoodi üles ehitada. «Eesti hajaasutuse puhul on võimalik üles ehitada autonoomne sõiduplaan, kus buss ei sõida mitte kindlal kellaajal, vaid tuleb tellimuse peale. Näiteks märgid ära, et järgmisel hommikul tahad sõita kell 8.15 ja tead, et hiljemalt 8.20 on buss kohal,» tõi ta näite.

Digilahenduste nõunik Laur lubab, et hiljemalt kahe nädala pärast on bussid liinil ja hakkavad sõitma Viru ringi trammipeatusest mööda Mere puiestee trammiteed kuni Ahtri tänava ristumiseni. Seejärel teevad bussid väikese põike ja suunduvad Rannamäe teele, kus nende marsruut jätkub sisuliselt kuni Paksu Margareetani. Tulevikubussid jäävad sõitma kuni augusti lõpuni.