Fotod: kohus saatis 14-aastase Darja tapnud noormehe tosinaks aastaks vangi

Viru maakohus tunnistas täna 20-aastase Vene kodanikust Toomas Semykini süüdi Narva koolitüdruku Darja tapmises ja mõistis talle karistuseks 12-aastase vanglakaristuse.

Viru maakohtu Narva kohtumajas kuulutati täna kohtuotsus, millega tunnistati Semykin süüdi Darja tapmises Narvas Pähklimäe terviseradadel 2015. aasta detsembri alguses. 20-aastane Aleksei Botštarjov tunnistati süüdi tapmise varjamises.

Semykinile, kes end ise süüdi ei tunnistanud, mõistis kohus tapmise eest 12-aastase vangistuse. Kohus põhjendas, et võttis karistuse mõistmisel arvesse süüdistatava ja kannatanu isikut ning tapmise toimepanemise asjaolusid, mõistes peaaegu maksimumkaristuse.

Liitkaristuseks mõistis kohus varem kohtulikult karistatud Semykinile 14 aastat ja 9 kuud vangistust, millest arvati maha osaliselt ärakantud karistus. Seega mõistis kohus lõplikuks karistuseks 13 aastat, viis kuud ja 24 päeva vangistust, mida ta hakkab kandma alates tänasest.

Ennast süüdi tunnistanud Botštarjovile mõistis kohus karistuseks kaheaastase tingimisi vangistuse.

Darja ema tahab edasi kaevata

Tänasel istungil viibinud Darja ema Kristina Artamonova peab noormeeste karistust liialt leebeks. Artamonova ütles portaalile Rus.Postimees, et ta kavatseb otsuse edasi kaevata. «Vähemalt mina kaeban edasi,» kinnitas ta.

Kristina Artamonova arvates oleks pidanud mõistma ühtemoodi pikad vanglakaristused mõlemale noormehele, sest teist süüdimõistetut ei karistatud tema arvates üldse. Enamgi veel, kohtualused naersid nii istungi kui ka otsuse väljakuulutamise ajal. «Neil oli lõbus!» ütles Artamonova, kes ei usu eriti tütre tapjate kahetsemist.

Vabadusse jäetud Aleksei Botšarjov on Kristina Artamonova arvates ühiskonnale ohtlik. «Nii lühikese ajaga on tal juba kolm kohtulikku karistust ning teda tuleks karistada põhimõtteliselt, mitte nii nagu praegu. Oleks võinud anda (selle süüdistussätte järgi – toim.) maksimaalselt viis aastat. Miks ei antud?»

Tapja Toomas Semykinile oleks kohus võinud Artamonova arvates määrata maksimaalse, 15-aastase vangistuse. «Oleks võinud anda. Aga kui oleks minu otsustada, paneksin nad eluks ajaks istuma,» on naine rahulolematu.

Viru ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Anneli Pärt ütles, et prokuratuur on otsusega täiesti rahul, ehkki palus kohtus karistada tapjat 13 aasta pikkuse vabadusekaotusega. «Aga 12 ei erine 13-st oluliselt ja me oleme selle karistusega rahul,» ütles Pärt. Küsimusele, miks ei küsitud seadusega ette nähtud maksimumkaristust, 15 aastat, ei osanud prokurör kindlat vastust anda, kuna tema isiklikult ei osalenud kohtuistungil.

«Tahan rõhutada, et see karistusmäär – nii 12 kui ka 13 aastat – on ikkagi kõrgemad kui keskmine sanktsioon,» lisas vanemprokurör.

Mis puutub teist süüdimõistetut, keda kannatanud pool peab ühiskondlikult ohtlikuks isikuks, ütles Anneli Pärt, et kohtuotsuse täisversioonis toob kohus välja oma motiivid just sellise karistuse määramisel. «Seepärast praegu ma ei hakkaks kommenteerima,» märkis ta.

Pildil Darja ema. Foto: Ilja Smornov Foto: Илья Смирнов

Viru ringkonnaprokurör Günter Koovit taotles möödunud nädalal Semykinile tapmise eest 13 aasta pikkust vanglakaristust ja Botštarjovile kaheaastast reaalset vangistust, kirjutas ERRi uudisteportaal.

Prokuratuur otsusega rahul

Viru ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Anneli Pärt ütles aga täna värsket otsust kommenteerides, et on kohtuotsusega rahul, kuid peab veel kohtu põhjendustega tutvuma.

Kohus rahuldas osaliselt ka kannatanu tsiviilhagi ja mõistis Semykinilt välja üle nelja tuhande euro varalise kahju hüvituseks ning üle 5000 euro kannatanu õigusabikulude katteks.

Kriminaalasja arutati Narva kohtumajas kinnisel istungil, avalikkuse juurdepääsu piirati eraelu kaitseks ning alaealise ja kannatanu huvides. Kohtuotsus ei ole jõustunud.

Surnukeha leiti viis päeva hiljem

Süüdistuse järgi tappis Semykin üle-eelmise aasta 4. detsembri õhtul Narvas Pähklimäe terviseradadel paikneva Äkkeküla spordibaasi territooriumil 14-aastase tüdruku. Darja surnukeha leiti viis päeva hiljem.

Teadaolevalt nähti koolitüdrukut viimati 4. detsembri õhtul, kui ta oli Narvas noorte koosviibimisel ja pidi suunduma Rahu tänavale. Sinna tüdruk aga ei jõudnud. Politsei asus neiu asukohta kindlaks tegema, küsitledes tema lähedasi, Darjat otsisid ka vabatahtlikud.

9. detsembril kella 13 ajal teatati politseile, et Narvas Pähklimäe terviseraja lähistelt leiti tütarlapse surnukeha. Politsei tegi kindlaks, et tegemist on kadunuks jäänud Darjaga.

Tüdruku surnukeha leidmise järel teatas politsei, et esialgsetel andmetel ei viita miski vägivallale. Kriminaalmenetlust alustati vabaduse võtmise paragrahvi alusel, sest esialgu ei olnud teada, mis täpselt juhtus. Kriminaalmenetluse käigus tuvastati ekspertiisidega, et tüdruku surma põhjuseks oli lämbumine.

Postimees on varem kirjutanud, et uurimisalused ise väitsid esimestel ülekuulamistel kangekaelselt, et pole midagi teinud. Nad küll möönsid, et veetsid tol õhtul Darjaga koos aega, kuid väitsid, et neist jäi neiu maha täiesti elu ja tervise juures.

Nende mõnevõrra enesekindel käitumine ülekuulamistel polnud suur üllatus, sest mõlemad olid varasemast politseile tuttavad ja teadsid, kuidas ülekuulamisel käituda. Järgnesid üha uued ja uued vestlused asjaosalistega, nende kehakeele lugemine ja muu uurijate igapäevatööga kaasnev. Killuke kogunes siit ja killuke sealt, kuni eelmise aasta mai lõpuks arvasid uurijad asja lõpuks lahendanud olevat. Lõpuks ometi olid nad saanud oma tööversiooni toetavad ütlused. 

Prokuratuur ei ole avaldanud põhjust, miks Darja tapeti, kuid väidetavalt oli tapmine pigem spontaanne tegu. See tähendab, et noorukid ei kavandanud oma tuttava neiu lämmatamist ette.

Kriminaalasja kohtueelset menetlus viis läbi Ida prefektuur Viru ringkonnaprokuratuuri juhtimisel.