/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2017/07/07/6869507t1h1353.png)
Haabersti remmelgaaktsiooni käigus kinnipeetud puukaitsja Matti Nappus, kes pöördus hiljuti siseministri poole palvega saada tagasi oma ruupor ja lipp, sai täna Rahumäe politseijaoskonnast üllatusliku kõne.
Lippu ja ruuporit tagasi nõudnud puukaitsja sai politseilt ootamatu kõne
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees kirjutas eile, et üks seitsmest hõberemmelga aktsiooni käigus kinnipeetud aktivistist saatis siseminister Andres Anveltile kirja, milles soovis tagasi saada oma ruuporit ja sümboolse tähendusega Eesti Rohelise Liikumise vapiga lippu – mõlemad oli politsei asitõendina hoiule võtnud.
«Palun korraldage nii, et minule tagastataks Tallinnas Jaani kirikus 1988. aastal pühalikult pühitsetud esimene Eesti Rohelise Liikumise vapiga lipp koos ruuporiga,» kirjutas kunagine roheliste juhatuse liige, hiljem mitme aktsiooni juures silma paistnud Nappus siseministrile.
Enne seda oli ta oma asju tagasi küsinud politseijaoskonnas päeval, mil ta kinni peeti ja ütlusi andis, ning helistanud selle palvega hiljemgi politseisse. Tema sõnul olevat talle aga väidetud, et tagasi ta neid asju kindlasti ei saa.
«Lipp ja ruupor on menetluse raames võetud asitõenditena hoiule,» selgitas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Marie Aava Postimehele, et need plaanitakse tagastada siis, kui menetluses otsusele jõutakse.
Nappus oli 2. augustiks politseijaoskonda kutsutud. Täna aga võttis Nappus Postimehega ühendust ja teatas rõõmusõnumi – politseist helistati ja kutsuti juba tuleval esmaspäeval ruuporile ja lipule järele. «Ma ei tea, miks selline otsus, eks kohapeal selgub, aga mul on väga hea meel!» oli mees telefonis kuuldavalt rõõmus.
Rohelise liikumise esimene lipp pühitseti ligi 30 aastat tagasi pidulikult Jaani kirikus. Nappus ise organiseeris omal ajal selle valmistamise vabrikus ja hiljem, kui ta Tallinna linnavolikokku valiti, jäi see tema kätte hoiule. 1990. aastate algul käis ta sellega ka Süda tänava kuulsat hõlmikpuud kaitsmas.