Ühinemise vastu võidelnud Keila sai oma tahtmise

Keila raudteejaam. Foto: Mihkel Maripuu

Valitsus kinnitas täna viimased otsused, mis lõpetavad haldusreformi esimese etapi ehk haldusterritoriaalse reformi. Muu hulgas kinnitas valitsus Keila linna jätkamise kohaliku omavalitsuse üksusena.

Valitsuse otsuste järgi jätkavad kohalike omavalitsuse üksustena: Keila linn; Vihulaga ühinenud Haljala vald; Sõmeru vallaga ühinenud Rakvere vald; Nõo vald; Luunja vald.

Ühinemine viiakse lõpule Paldiski linna, Keila, Padise ja Vasalemma valla puhul, millest tekib Lääne-Harju vald ning Tähtvere vald liidetakse Tartu linnaga.

Lisaks kinnitas valitsus Setomaa valla moodustumise. Maavanemad peavad läbi viima rahvaküsitluse, et selgitada rahva tahe tekkiva Setomaa valla maakondliku kuuluvuse üle Põlvamaale või Võrumaale.  Rahvaküsitlus tuleb korraldada enne 15. juulit.

«Ma tahan tänada kõiki inimesi, kes on haldusreformi edukale läbiviimisele kaasa aidanud. Haldusreform on oodanud ärategemist paarkümmend aastat, see on reform Eesti regioonide jaoks, kõigi meie inimeste jaoks. Kõige viimases ja raskemas, sundliitmiste etapis ei tohi me ära unustada reformi mõtet, mille keskmes on Eesti inimene, kelle jaoks muutuvad avalikud teenused kiiremaks ja kvaliteetsemaks sõltumata kohast, kus ta elab. Inimeste kodukant muutub konkurentsivõimelisemaks ning koduvald või -linn suudab täita kõiki neid ülesandeid, mida laiendatav autonoomia ette hakkab nägema,» ütles peaminister Jüri Ratas.

«Haldusreformi lõpuleviimiseks on ülioluline lahendada omavalitsuste rahastamise küsimus ja vaadata üle KOVide ülesanded, andes neile rohkem pädevusi,» rõhutas ta.

Peaministri sõnul on tänaste haldusreformi otsuste juures oluline silmas pidada, et veebruaris oli valitsusel seadusest tulenev kohustus teha ühinemissuundade ettepanek kõigile neile 104-le omavalitsusele, kes ei täitnud iseseisvana jätkamise kriteeriume.

Ratas lisas, et juba koalitsioonileppe koostamisel novembris oli uue valitsusliidu seisukoht jätkata Eesti jaoks üliolulise reformiga, kuid teha seda mitte formaalselt üksnes elanikkonna kriteeriumist lähtudes, vaid kaaludes iga  ühendamisettepanekut eraldi. Ühtlasi avaldas peaminister lootust, et liitmata jäetud väiksemad kohalikud omavalitsused teevad naaberomavalitsustega tihedalt koostööd.

Eestis on praegu 213 KOVi, 183 valda ja 30 linna. Omavalitsustest üle 75 protsendi  otsustasid ühineda vabatahtlikult ehk 160 omavalitsust 47 piirkonnas taotles ühinemist KOV algatatud etapis.

Pärast tänaseid valitsuse otsuseid jääb Eesti haldusterritoriaalsele kaardile 79 kohalikku omavalitsust –  15 linna ja 64 valda. Haldusterritoriaalse korralduse muudatused jõustuvad kohalike omavalitsuste valimiste väljakuulutamise päeval.