Eesti loodusest on kadumas salamõrtsuka lemmiklill

Koera-pöörirohi Tartu botaanikaaias. Foto: Kristjan Teedema

Kuigi koera-pöörirohi on paljudele nime poolest tuttav, kohtab seda laibalõhnalist taime aasta-aastalt Eestis aina vähem, kirjuta Tiit Hunt Riigimetsa majandamise keskuse loodusblogis.

1910. aastal raputas maailma avalikkust 20.sajandi suurimaks mõrvaprotsessiks tituleeritud kohus dr Hawley Harvey Crippeni üle, kes juhtus õnnetul kombel mõrvama oma abikaasa. Omal ajal tekitas palju furoori nii roimani viinud koloriitne armukolmnurk kui ka kurjategija transatlantiline arreteerimine.

Kurikael kasutas tülikast küljeluust vabanemiseks hüotsiini, tuntud ka kui skopolamiin, mida tänapäevalgi toodetakse maavitsaliste perekonda kuuluvatest taimeliikidest. Selle silmatorkava raipehaisulise lillepuhma omakeelne nimi on tuttav kõigile aga nime ja näo viivad kokku vähesed.

Varem võis seda mürgist iludust märksa tihemini teepervedel ja prahipaikades kasvamas kohata, aga koera-pöörirohi (Hyoscyamus niger) esineb meil viimasel ajal üsna harva.

Ühendkuningriigis, kus on täheldatud sama tendentsi, on oletatud, et varem nii populaarse taime kadumine on, vähemalt osaliselt, seotud eelmise sajandi alguses omandatud verdtarretava kurikuulsusega.

Olgu sellega, kuidas on, aga meilgi laialdaselt tuntud ja tarvitatud koera-pöörirohu taandumises saab ilmselt eelkõige süüdistada taimekaitsevahendite pikaajalist intensiivset kasutust ja maastiku mosaiiksuse järsku vähenemist.

Seda meeldivam oli minu üllatus teda Pärnumaa linnukohtades tiirutades ühe mahajäetud küüni veeres jäätmaal kasvamas leida.  

Selle erakordse kõrge ja laiuva kauni kollaseõielise taime muudab eemaletõukavaks erituv hais, mis peletab kõiki potentsiaalseid sööjaid peale koerte, kel hästi laagerdunud raipega teadagi oma suhe.

Vaatamata sellele, et mõni peni lille vastupandamatuks peab, on see mürgine kõigile elukatele peale mõne erandi nagu sead, kes mõningail andmeil taime tarbimisel saabuvat joovet naudivad, ja kapsaliblika röövikud, kes meelsasti taime märkimisväärset rohemassi krõmpsutavad.  

Lisaks inimeste mürgitamise kahtlase väärtusega ülesandele on koera-pöörirohtu juba tuhandeid aastaid laialdaselt valuvaigisti ja tuimestina kasutatud teda selleks loodusest korjates ja kultiveerides.

Lisaks sellele on nii meil kui mujal taime kupra hammastega lõualuud meenutava omapärase kuju tõttu teda heaks stomatoloogiliseks ravimiks peetud.

Koera-pöörirohtu kasvatatakse tänapäevalgi ja teda võib leida nt iiveldust tõrjuvate preparaatide koostisest.