Eesti maailmakuulsaks teinud loodusharuldus kaotab oma näo

Puisniidu säilimiseks tuleb seda niita ja seal puid maha võtta –, sest puisniit on poollooduslik kooslus. Inimtegevuseta kasvab see kinni ja hävib. Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees

Läänemaal Laelatul asuv puisniit on tuntud kui maailma üks kõige liigirikkamaid paiku, nüüd on selle taimerikkus hakanud kiiresti vähenema.

2001. aastal loendati Laelatu puisniidul ühel ruutmeetril kokku 76 liiki taimi, rohkem on liike loendatud vaid Argentina mägismaal, kus kasvas ühel ruutmeetril 88 liiki, kirjutab Lääne Elu. Üldse on Laelatu puisniidul loendatud ligi 600 liiki taimi, sh kaks kolmandikku Eestis kasvavaist orhideedest. Puisniidul üle 25 aasta taimi uurinud botaanik ja ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kuke sõnul on aga nüüd taimerikkus hakanud vähenema.

Ruutmeeter, kus 16 aastat tagasi kasvas 76 liiki taimi, on selle ajaga vaesemaks jäänud.. Mullu loendati samas paigas 66 liiki. Kunagise kokku ligi 600 liigi asemel näitas 2012. aasta loendus poole vähem.

Laelatu puisniidul on teadaolevalt nii Eesti kui kogu Põhja-Euroopa kõige liigirikkam taimekooslus. Kui arvestada maailma väikesemõõtkavaliste (kuni 1 m2) alade soontaimede absoluutset liikide arvu, siis jääb Laelatu puisniit 2. kohale (kuni 76 liiki ruutmeetril), jäädes alla vaid Argentina madala rohuga kuivale mägikarjamaale, kus on loendatud kuni 89 taimeliiki ruutmeetril. Laelatul on leitud kasvamas 546 liiki soontaimi; muul hulgas kasvab siin 2/3 kodumaistest orhideeliikidest.

Laelata puisniit on pikka aega olnud botaaniliseks ja ökoloogiliseks uurimisalaks, seal paikneb Laelatu bioloogiajaam.

Laelatu puisniit on olnud niidetavana (ja servades karjatatavana) kasutusel sajandeid. Laelatu kõrgemad kohad võisid mere alt laidudena vabaneda umbes 2000 aasta eest. On võimalik, et laiud võeti suviste karjamaadena kohe kasutusele, mistõttu võis Laelatul juba algusest kujuneda puisniit ning õiget metsa pole seal võib-olla kunagi olnudki.

Allikas Wikipedia.