Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/07/06/6863491t1hf155.jpg)
On mõningad maagilised kiirused. Üheks selliseks oli helikiirus, mille inimene ületas alles 1947. aastal. Järgmine maagiline barjäär on valguse kiirus. Seda pole inimkond veel ületada suutnud, ent kuna mõte tähtedevahelistest reisidest on nii ahvatlev, on see olnud ulmekirjanduse ja -filmide üks meelisteemasid.
Rakettmootoritega ja isegi utoopiliste ioon- jms mootoritega pole tähtedevaheline ruum meile kättesaadav, vähemalt praegu mitte. Aga inimene on juba kord selline olend, et tema unistused käivad kaugele ette, selleks, et kord realiseeruda. Kirjutas ju Jules Verne allveelaevadest ja reisist Kuule, Edgar R. Burroughsi kangelane seikles Marsil tänu salapärastele vidinatele, millega sai aegruumis hüppeid teha. Valguse kiirusest suuremad tehnoloogiad (FTL, Faster Than Light) köidavad endiselt ulmesõprade meeli.