Samuti on Maatee endiselt veendunud, et laupäevase etenduse ärajätmine kehva ilma tõttu oli ainuõige otsus, sest kui suur hulk lapsi oleks sellepärast haigeks jäänud, räägiksime praegu korvamatust kahjust. Sellest aga, kui suure rahalise kahju etenduse ärajätmine tekitab, on tema sõnul veel vara rääkida, sest pileteid alles tagastatakse.
Kui lauluväljakul oli siit-sealt kosta kurtmist, et tänavu oli ka käimlaid vähevõitu, siis Maatee kinnitusel oli neid sama palju nagu eelnevatelgi kordadel.
Juba planeeritakse järgmist pidu
Nüüd, kui suur pidu läbi, asutakse peojärgseid kokkuvõtteid tegema ehk analüüsima, mis läks hästi ja mis halvasti, et püüda edaspidi paremini teha. Paralleelselt lüüakse kokku kulud ja tulud. Ent sellest saab lähemalt rääkida alles sügise poole.
Maatee sõnul tehakse alati pärast laulupidusid analüüse, kuid eelarve prognoosimine on sellest hoolimata väga raske. «Teenuste hinnad tõusevad,» põhjendas ta, mis selle keeruliseks teeb. «Laulupidu ei toimu igal aastal, et saad kogu aeg eelarveid timmida, vaid see käib niivõrd keerulises tsüklis. Näiteks 2011. aasta noorte tantsu- ja laulupidu tuli rahavahetuse ajal ja tookord läks kõik nii õnnelikult, et hinnad ei olnud taevasse tõusnud.»
Tuues aga näiteks needsamad suured ekraanid, mis lauluväljakul olla võiksid, siis nende hinnad ei tarvitse aja jooksul tõusta 10-15 protsendi, vaid koguni 30-50 protsendi võrra, ning sellise hinnatõusuga ei ole korraldajad arvestanud. Seekord olid prognoositust suuremad näiteks helitehnika ja turvateenuste kulud.
Käesolev aasta on Maatee sõnul eriti keeruline põhjusel, et paralleelselt tänavuse noorte laulupeoga tuli planeerida ka juba 2019. aastal toimuvat üldlaulupidu, mis on veelgi eelarvemahukam. Seda enam, et tegu on 150. juubeliga.
Ta lisas, et niivõrd suurt pidu, nagu selleks on tantsu- ja laulupidu, ei saa sendi täpsusega planeerida nii, et eelarves lõtku ei ole. «Need, kes otsustavad rahaasju, peaksid mõtlema, et peoga ei ole seotud vaid kindlad kulud, vaid ikka on muutujaid, nagu kas või ilmgi.»