/nginx/o/2017/06/07/6758333t1h91b6.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2016/06/20/5528957t1h1e52.jpg)
2017. aasta esimesel poolaastal esitasid välismaalased Eestis 60 rahvusvahelise kaitse taotlust, mis on kaheksa võrra enam kui mullu.
Eestis varjupaika taotlevate välismaalaste arv veidi kasvas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu taotlesid esimese poolaasta jooksul Eestis varjupaika 20 riigi kodanikud, neist enim oli Ukrainast, Gruusiast ja Sri Lankalt, teatati politsei- ja piirivalveametist Postimehele.
Eelmisel aastal oli esimese kuue kuuga esitatud kokku 52 taotlust samuti umbes 20 riigist, enim taotlusi laekus Afganistani, Iraani ja Vene Föderatsiooni kodanikelt.
Eesti valitsus on ka otsustanud anda oma panus rändekriisi lahendamiseks ning 29. juuni seisuga oli Eestisse ümber asustatud või paigutatud ühtekokku 156 pagulast valdavalt Süüriast, samuti ka Iraagist ja Jeemenist.
Ehkki pagulased on paigutatud elama Harjumaale, Järvamaale, Tartumaale, Lääne-Virumaale, Läänemaale, Viljandimaale, Pärnumaale, Põlvamaale, on paljud neist juba otsustanud Eestist lahkuda.
Mai lõpus kirjutas ajakiri Time Põlvasse elama paigutatud Süüria põgenikest, kes eluga Eestis sugugi rahul polnud ning otsustasid Eesti tolmu jalgelt pühkida.