Päevatoimetaja:
Georgi Beltadze
+372 666 2180
Saada vihje

Tiik: sanktsioone Magnitski surmaga seotud ametnikele võib kaaluda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Simmu Tiik.
Simmu Tiik. Foto: Egert Kamenik.

Eesti suursaadik Venemaal Simmu Tiik ütles intervjuus Interfaxile, et Eesti võiks põhimõtteliselt toetada ideed sanktsioonidest Vene ametnike suhtes, kes on seotud jurist Sergei Magnitski surmaga vanglas.

Vastates Interfaxi küsimusele, kas sanktsioonide kehtestamine Vene ametiisikute suhtes on näiteks Magnitski pärast võimalik, vastas Tiik: «Jah».

«Kõik sõltub asjaoludest. Nagu räägivad diplomaadid, see on konsultatsioonide ja läbirääkimiste küsimus,» lisas saadik.

«Tuleb tõsiselt asjas selgust saada, kokkuleppele jõuda, kuna kaasaegses maailmas ei lahendata selliseid küsimusi tavaliselt ühe või teise riigi poolt, vaid kollektiivselt ühe või teise regiooni või üleilmse kogukonna poolt,» sõnas Tiik.

Diplomaat märkis samas, et oleks parem, kui poleks üleüldse põhjust selliseid küsimusi arutada.

«Kui õiguskaitseorganid suudaksid võimalikult kiiresti Magnitsi asja presidendi korraldusest lähtuvalt lahti harutada, oleks see kõige parem esimene samm, mis annaks võimaluse sellise küsimuse arutamist vältida,» sõnas Tiik.

Venemaa üht suurimat investeerimisfondi Hermitage nõustanud advokaat Sergei Magnitski suri 2009. aasta 16. novembril vanglas ajal, mil fondi kaasasutaja Bill Browderi ja võimude vahel oli lahvatanud tüli väidetavate maksupettuste pärast. Õigusbüroos Girestone Duncan töötanud 37-aastane Sergei Magnitski suri prokuratuuri teatel südame seiskumise tõttu.

Magnitski vahistati 2008. aastal pärast seda, kui Vene siseministeeriumi maksupolitsei korraldas osana Hermitage'i väidetavate maksupettuste uurimiseks õigusbüroos läbiotsimise. Talle esitati süüdistus kuriteo kavandamises, ent tema kriminaalasi ei olnud surma ajaks veel kohtusse jõudnud.

Tagasi üles