/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/06/28/52795t1he75f.jpg)
Nii Tallinna reaalkooli direktori Gunnar Polma kui Gustav Adolfi gümnaasiumi (GAG) juhi Hendrik Aguri sõnul on kuus kesklinna kooli kokku leppinud, et võrdlevad omavahel lähinädalatel 1. klassi väljavalitute esialgseid nimekirju.
Tallinna koolid lubavad lasta 1. klassi pingeread õhust tühjaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle abil kavatsevad koolid lahendada probleemi, kus napilt antud koolist välja jäävad õpilased ei pääse kooli ka siis, kui pingereas nende ees olijad otsustavad mõne teise kooli kasuks. Tallinna Inglise kolledži hoolekokku kuuluva Liisa Pakosta sõnul võib nii tekkida olukord, kus lausa kuni kolm neljandikku sissesaanutest loobub, kuna keskmine laps teeb katsed nelja kooli korraga ning seega peab neist kolme ära ütlema.
Taolisest õhust loodavadki koolid pingeread tühjaks lasta ning täita kõik kohad 25. aprilliks reaalsete tulijatega.
Koolid eeldavad, et suurem osa mitmesse kooli sisse saanud õpilaskandidaatide vanemaid võtavad vedu hoolekogude üleskutsest ning annavad ise juba aprilli keskel teada, millise kooli nad valivad.
Samas, kui lapsevanemad jäävad passiivseks, lubavad koolid ise aktiveeruda ja kõhklejad läbi helistada.
«Oleme nõu pidanud, et peame selles olukorras koostööd tegema. Kuigi ajad on kiired, peame maksimaalselt lapsevanemate nõudlust rahuldama,» rääkis Gunnar Polma Postimees.ee’le, viidates soovile aidata neid vanemaid, kelle laps on jäänud napilt kooli ukse taha.
«Katsume loomulikult ühendust võtta, et keegi oma võimalust maha ei magaks,» lisas Polma.
GAGi direktor Hedrik Agur kinnitas, et Tallinna kesklinna koolijuhtide vahel käib pärast koolikatseid tõesti niisugune koostöö, et vahetakse koolide 1. klassi pääsenute pingeridasid.
Ta lisas, et koos lapsega koolikatsetele tulnud vanematele öeldakse, et kui laps saab GAGi sisse, siis teataks lapsevanem võimalikult kiiresti, kas laps ikka soovib sellesse kooli astuda. Kui mitte, siis kustutatakse ta nimekirjast ja tema asemele saab keegi teine, kes napilt pingereast välja jäi.
«Selline koostöö ei ole meil igapäevane, vaid just pärast katsete toimumist,» ütles Agur.
«Andmeid tuleb vahetada enne seda, kui need lähevad avalikku infosüsteemi. Muidu tekib rumal olukord, et osadel lastel ei ole enam võimalik mõnda teise kesklinna kooli saada ning neile määrab piirkonna kooli haridusameti komisjon.»
Kell taolisteks manööverdusteks kukub 25. aprillil ning hiljem vabanenud kohad täidab ära ametnikest moodustatud ülelinnaline komisjon, arvestades pingeridade asemel kodu lähedust konkreetsele koolile ning seda, kas antud koolis õpib kandidaadi õde või vend.
Esimene uue korra alusel Tallinna koolide 1. klassidesse vastuvõtuavalduste esitamine lõppes sel neljapäeval. Keskmiselt esitati 3-5 avaldust lapse kohta, kuid üks inimene esitas taotluse lausa 19 kooli, valides nii õppekeelelt kui asukohalt erinevaid koole.
Populaarseimad koolid on kesklinnas, Nõmmel ja Lasnamäel. Kõige rohkem on taotlusi esitatud Tallinna reaalkooli – 640, mis teeb ligi 13 sooviavaldust ühele õppekohale. Teistesse koolidesse esitatud taotluste hulk on väiksem, ühele kohale soovijate hulk jääb neil alla kümne.