Koolid ja hoolekogud ennetavalt: ärge piinake teisi lapsevanemaid

Tallinna Inglise kolledži hoolekogu koostatud juhend õpilaskandidaatidele ja nende vaneamatele. Foto: TIKi hoolekogu

Tallinna kesklinna koolid ja hoolekogud kutsuvad neid lapsevanemaid, kes saavad lähipäevil teate mitmesse kooli sissepääsemisest, mitte otsustamisega viivitama, vaid päästma kiire reageerimisega teised lapsed ootuspiinast.

«Panen kõikidele Tallinna lapsevanematele väga südamele,» rääkis Tallinna Inglise Kolledži hoolekokku kuuluv riigikogu liige Liisa Pakosta. «Kui teie laps on katsete virvarris saanud sisse mitmesse kooli, siis palun, hoolige lastest, kellel võibolla nii hästi pole esimese hooga läinud.»

Pakosta kutsus taolisi lapsevanemaid üles teatama kohe pärast lemmikkooli sissesaamist, millise haridustempli neljast-viiest oma lapsele valib, ning teavitama oma valikust kõiki koole, kuhu võsuke katsed tegi.

«Mõelge ise - kui teie laps on kandideerinud näiteks kolme kooli ja kõikidesse sisse saanud, siis on ju kaks last, kes teie järel ootavad ega tahaks kuulda vastust: «Ei, kahjuks te meile ei mahu»,» rääkis ta.

«Kui te otsekohe teatate koolile oma ühe ja kindla eelistuse, siis olete säästnud tervelt kahe lapse hingerahu ning nende kahe lapse nelja vanema südamevalu.»

Sarnase sisuga üleskutse on teinud õpilaskandidaatide vanematele Tallinna Inglise kolledži (TIK) ja mitme teise kesklinna kooli hoolekogud. TIKi puhul on valminud lausa värviline abistav «Sinu koolivaliku spikker». Pakosta sõnul on aga sarnane mure laiemaltki levinud – ka äärelinna koolid, kuhu on suuremad konkursid, tahavad et vanemad rutem teataksid.

Joonealused sisse ei saa

Konks peitub selles, et 25. aprilliks peab iga kool esitama nimekirja lastest, kelle nad katsetega vastu võtavad. Kui koolis avatakse kaks 1. klassi, on see number sageli 48.

Kui hoolekogude algatust ei oleks, satuks sinna nimekirja 48 pingereas eespool olevat õpilaskandidaati, kellest osa hiljem tegelikult oma kohast loobub.

Vabaks jäävale kohale ei pääseks aga pingereas 49. kohal olnud laps. Vabanevad kohad täidetaks elukohaläheduse põhimõttel, alustades koolile kõige lähemal asuvatest majadest ja liikudes üha kaugemale. Kasuks tuleb ka asjaolu, kui õde-vend õpib juba samas koolis.

Hoolekogud ja koolijuhid leiavad aga, et siinkohal tuleks eelistada napilt välja jäänud last, eriti arvestades asjaolu, et keskmiselt proovib üks laps pääseda nelja kooli korraga. See tähendab, et keskmiselt osutub kolmveerand pingereast näiliseks ja võib juhtuda näiteks, et neist 48 õpilasest jääb järgi vaid veerand ehk 12.

Pingereas joone alla jäänud 36 noort ei luba aga määrus vastu võtta – need kohad lähevad jagamisele, nagu ülal viidatud, hoopis selle põhjal, kes koolile kõige lähemal elab.

Et anda enne võimalus neile 36 noorele, ongi mitmed kesklinna koolid ja hoolekogud nuputanud välja lahenduse, kus koolid koostavad esialgsed pingeread juba kuskil nädal-poolteist enne ametlikku tähtaega. Inglise kolledž avalikustab katsete tulemused näiteks järgmisel laupäeval ning reaalkool samuti järgmise nädala sees.

Seejärel saavad lapsevanemad asuda teatama, millise kooli kasuks nad otsustavad, ning igas koolis vabaneb järjest kohti, mille saab täita joone alla jäänutega.

Toob fiktiivsed tagasi

Pakosta sõnul võib esmapilgul tunduda, et taoline algatus astub varba peale eliitkoolide lähedal elavatele lastele, kelle lootus on elukohaläheduse tõttu kooli pääseda.

Tema sõnul on kesklinnas aga tegelikult vähe lapsi ning tõenäolisem on, et sisse hakkavad sel juhul pääsema mitte tegelikult seal elavate perede võsukesed, vaid need, kes end konkreetse kooli lähedale fiktiivselt sisse kirjutavad.

Pakosta lisas, et ei ole pingeridade austaja, vaid otsib halvale olukorrale parimat lahendust.

«Õiglasem kord välistaks sellise praktiliselt pealesunnitud katseteralli üldse, Tallinna linn on aga kahjuks valinud teise tee,» rääkis ta.

«Kunstlikult kõrge konkurents tekitab liiga palju lapsi, kellele öeldakse, et nad pole kuskile sisse saanud, ja kellele linn alles vastu suve koolikohti otsima hakkab. See pole laste suhtes ilus.»

Eilsega lõppes esimene uue korra alusel Tallinna koolide 1. klassidesse vastuvõtuavalduste esitamine, keskmiselt esitati 3-5 avaldust lapse kohta.

Populaarseimad koolid on kesklinnas, Nõmmel ja Lasnamäel. Kõige rohkem on taotlusi esitatud Tallinna reaalkooli – 640, mis teeb ligi 13 sooviavaldust ühele õppekohale. Teistesse koolidesse esitatud taotluste hulk on tunduvalt väiksem, ühele kohale soovijate hulk jääb alla kümne.

Kõige enam on üks inimene esitanud taotluse 19 kooli, valides nii õppekeelelt kui asukohalt erinevaid koole.