Ehitajatele tehti klassikalise skeemiga külma

Ehitusmehed Avtandil (25, punases), Gaioz (34, hallis) ja Alexander (40, mustas) tahaks enda sõnul lihtsalt tagasi koju Gruusiasse. Foto: Mihkel Maripuu

Grusiinid ehitavad Eestis mitmendat kuud kortermaju, aga keegi end nende tööandjaks ei tunnista.

Ühes vanas puumajas Tallinna bussijaama lähedal elavad pead-jalad koos Gruusiast ja Ukrainast pärit ehitajad. Umbes 30 ruutmeetri peale on end sisse seadnud seitse suurt meest – kahetoaline korter on voodeid täis. Nii nagu on Eesti ehitusplatsid täis sarnastes tingimustes elavaid võõrtöölisi.

Ent kui Eesti on rahul, sest majad muudkui kerkivad, siis neid maju siin aprilli lõpust alates kergitanud grusiinid on raevus. Nad toovad välja volditud paberipataka, näitavad lepinguid ja objekti sissepääsulube ning kurdavad, et pole palka saanud, aga ülemus ähvardab tänavale tõsta.

Eestis suure tõenäosusega illegaalselt töötanud grusiinid olevat puupaljad, aga aega korteri vabastamiseks anti neile kolm päeva. «Üks lennupilet maksab 350 eurot,» laiutavad mehed käsi. Vene keelt nad ei räägi, ent on leidnud kohalikud grusiinid appi tõlkima.

Tagatoas magatakse viiekesi, köögis on veel kaks voodit. Foto: Mihkel Maripuu Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Gori linna lähedalt pärit Avtandil (25), Gaioz (34) ja Alexander (40) tulid Eestisse tööle Poola vahendusfirma kaudu, kust lubati ehitustööde eest 1000 eurot kuus kätte. See on perekondi ülal pidavatele grusiinidele suur raha, mistõttu löödi käed. Tõestuseks on neil ette näidata poolakeelne leping ettevõttega TVI INC, millel kuupäevaks 27. aprill.

Paraku seisab vähemalt tollel paberitükil vaid see, et firma tagab tasuta elamise ja muud «eluks vajalikud ressursid» ühe kuu jooksul kuni esimese palgapäevani. Ja seda ka kuskil Lääne-Poola linna Poznańi aadressil.

Võõrkeelsele lepingule vaatamata tundus euroliidus töötamine hea võimalus ja nii sõideti oma raha eest Gruusiast Kiievisse, sealt läbi Poola Tallinna.

Siin hakkasid mehed tööle kohaliku ettevõtte Seltronik LTD OÜ heaks, kes pani grusiinid ehitama kahte korterelamut Tallinna lähedal Harkus. Viimane on omakorda maineka ehitusfirma Mitt & Perlebach projekt.

«Südamega loodud kodud,» reklaamitakse valmimisjärgus korterite müügilehel. Südame või suure vihaga, aga lihtsamaid ehitustöid teinud grusiinid ehitasid maju 60 päeva järjest. Iga päev kaheksast hommikul kaheksani õhtul, väidavad nad.

Polevatki ehitusmehed

Pika mangumise peale saadi selle eest kolme peale 1700 eurot, mis on väidetavalt suuresti kulunud võlgade maksmiseks ja elamiseks. Poola ettevõttest pole enam kippu ega kõppu.

Ehkki grusiinide nimekaartidele on tööandjaks märgitud just Seltronik LTD, siis teatas ettevõtte juhatuse liige Tauno Aru, et nende alltöövõtja ja koostööpartner on omakorda eestipärase nimega Poola firma Buffo Ehitus z.o.o. Grusiinid polevat üldse Seltronik LTD töötajad. 

«Seltronikul pole võlgasid Buffo Ehitus z.o.o ees ja olemas on korralik leping, kus Deniss Boronin kinnitab, et tema firmas töötavad inimesed seaduslikul alusel,» teatas Aru.

«Minul on leping ühe Poola firmaga, kus need grusiinid töötavad. Selle kohaselt kannan ma iga kuu üle raha, millega firma maksab töölistele palka. Nemad töötavad selles firmas, mina ei pea töölistele maksma,» selgitas Buffo Ehitus esindaja Deniss Boronin.

Grusiinide ametipost Harkus, kus mehed tegid lihtsamaid töid. Foto: Mihkel Maripuu Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Seda, kas mehed on üleüldse Eestisse tööle registreeritud, Boronin ei tea, sest «grusiinid pole tegelikult ju ka tema töölised». Tema pidi hoolitsema vaid selle eest, et meestel oleks koht, kus elada, ja transport tööle sõitmiseks. Samuti kontrollis ta nende tööd ja varustas töövahenditega.

«Praegu on asi selles, et see tööandja on jäljetult kadunud,» ütles ka Boronin. Poola firma oli objektile lubanud saata veel teisigi ehitajaid.

«Need Gruusiast pärit töötajad ei ole spetsialistid, mingeid ehitustöid nad tegelikult teha ei oska. Nende tööandja palus, et leiaksin neile abitöid. Nüüd on see tööandja kadunud nii minu kui oma töötajate jaoks,» kurtis Boronin, kelle sõnul tulid palgata jäänud grusiinid temalt tasu küsima.

Boronin kinnitas, et maksiski ise eelmise kuu raha meestele välja. «Inimestest on kahju,» oli ta kaastundlik ja lubas Postimehele, et maksab järgmise kuu keskel ülejäänud jao.

«Aga nemad nõuavad minult raha selle kuu (juuni – toim) eest. Teiseks elavad nad korteris, mille üürisin nende jaoks enam-vähem kommunaalkulude eest. See korter tuleb uue omaniku nõudmisel vabastada 1. juuliks,» kurtis Boronin, kes ei saa enda sõnul grusiinidele uut elamist otsida, samuti polevat praegu raha ka palkadeks.

Ehitusfirmale üllatus

«Nad kas ei saa minust aru või ei taha aru saada. Ähvardavad igasuguste manipulatsioonidega, lubavad politseisse pöörduda,» ütles Boronin. «Kui hakata lepingus näpuga järge ajama, siis ma poleks ka eelmise kuu eest pidanud neile maksma. Aga nägin, mis olukorras inimesed on, ja nüüd tahetakse, et maksaksin neile palka, hoolitseksin nende elukoha eest. Ähvardatakse kohtu ja teab veel millega,» lisas ta.

Ehitusobjektile sisenemiseks antud nimekaardid. Foto: Mihkel Maripuu Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

OÜ Mitt & Perlebach projektijuht Denis Kaibijainen nentis töötajate nimekirja vaadates, et grusiinid on tõesti nende maju ehitanud. See, et keegi on palgata jäänud või töötab Eestis üldse ebaseaduslikult, tuli talle üllatusena.

Kaibijaineni sõnul on nemad kõikidele alltöövõtjatele maksnud. «Tööd on tehtud, märkused ära parandatud. Kõik vastab nõuetele,» ütles projektijuht, kelle sõnul on koostöö alltöövõtjatega pigem hästi sujunud ja graafikust ollakse isegi kolm nädalat ees.

Kaibijainen tunnistas, et ehkki Seltronik LTDga on koostööd varemgi tehtud, on tegemist esimese objektiga, kus alltöövõtja kasutab välistööjõudu. «Neil on leping Poola firmaga,» rääkis ta. Millisega täpselt, ta peast öelda ei osanud.

See, kuidas toimetab edasi alltöövõtja, ei puutu Kaibijaineni hinnangul enam Mitt & Perlebachi. «Seltronik LTD peab küll teavitama, kui võetakse veel mõni alltöövõtja, aga mina ei pea otseselt tema alltöövõtjaga suhtlema. Lepingu järgi ei ole peatöövõtjal õigust ja vajadust alltöövõtja alltöövõtjaga suhelda,» rääkis Kaibijainen.

Peale grusiinide ehitab Harkus kortermaju mitu ukrainlast. Kaibijaineni sõnul olevat töökäte puudus Eestis suur ja alltöövõtjad on sunnitud inimesi mujalt tooma.

Postimehe päringu peale alustas politsei- ja piirivalveamet (PPA) rikkumiste tuvastamiseks väärteomenetlust.

«Selleks et välismaalane saaks Eestis töötada, peab töötamise eelnevalt registreerima PPAs või taotlema selleks elamisluba. Erandiks on olukorrad, kus töötamise õigus tuleb otse seadusest. Töötamise registreerimise või elamisloa taotlemise kohustus on olenemata sellest, millise lepingu alusel Eestis tööd tehakse, ning olenemata, kus riigis leping on sõlmitud,» selgitas PPA identiteedi ja staatuste büroo peaekspert Liis Valk.

Kokku on sel aastal registreeritud 180 rikkumist, mis on seotud välismaalaste töötamise tingimustega.

***

Segane lähetus- ja palgamaksmiskord

Postimees kirjutas juba juuni algul skeemist, millega proovitakse mööda hiilida nii sisserände kvoodist kui ka igasugusest tööle registreerimisest. «Tekkinud on ettevõtted, kes proovivad mööda minna nõutava palga maksmisest,» ütles siis Põhja prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse juht Indrek Aru.

Eesti tööturu kaitsmiseks tuleb lühikeseks ajaks tööle registreeritud välismaalasele maksta vähemalt Eesti keskmist palka (keskmine brutokuupalk on praegu üle 1100 euro). Ka on kehtestatud kvalifikatsiooninõuded.

«Inimesed võetakse tööle mõnes muus Euroopa Liidu riigis, näiteks Poolas, ja siis justkui lähetatakse Eestisse, aga palka makstakse teise riigi reeglite järgi,» kirjeldas Aru skeemi.

Paberite järgi on näiteks ukrainlasel leping Poola ettevõttega, aga tegelikult saadetakse ta samal päeval hoopis Eestisse ehitama.