/nginx/o/2010/10/14/449248t1h5182.jpg)
Õppejõud Mart Raudsaar ja ERRi raadioreporter Tarmo Tiisler leidsid tänases Vikerraadio saates «Meediatund», et ajakirjanduse lood Andrus Veerpalust enne B-proovi avalikustamist olid põhjendatud.
Eksperdid: ajakirjanduse käitumine oli põhjendatud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusringhäälingu eetikanõunik Tarmu Tammerk soovis teada, kui põhjendatud oli, et Veerpalu juhtum enne B-proovi avaldamist avalikkuse ette toodi ning seda ilma nimeliste allikateta.
«Delfi uudis polnud esimene, kus avaldati kahtlust,» meenutas sporditoimetaja Tarmo Tiisler. «Minu meelest oli see Õhtuleht, kes Veerpalu loobumise järel küsis, et kas ta võib kinnitada, et pole kasutanud.»
Tiisler tõi esile veel mitu juhtu, kui ajakirjanikud suusatamisega seotud isikutelt antud teemat uurisid.
«Kui ma midagi kuulen ja mul tekib kahtlus ning ma küsin, kas on nii, ja tema vastab, et ei ole, siis kas selle välja toomine on põhjendatud,» mõtiskles Tiisler. «Et suusaringkondadest ning spordi- ja ajakirjanikeringkondades sellest räägiti, siis kas see kõik annab kokku õiguse tuua laiema avalikkuse ette? Minu meelest oli põhjendatud.»
«Postimehel olid ju allikad kindlad, millele on andnud kinnitust kasvõi sündmuste edasine areng ehk siin polnud umbluu juttu,» lisas Eesti Ajalehtede Liidu tegevjuht Raudsaar. «Teine moment on, et Postimees hoidis seda infot peaaegu kuu aega kinni ja ei avaldanud. Kui on info usaldusväärsetest allikatest, siis tuleb sellega tegeleda ja see ongi ajakirjandusväljaannete risk – tõsised väljaanded lähevad avaldamisele alles siis, kui ollakse suhteliselt kindlad oma allikates.»
Tammerki hinnangul on siiski põhimõtteline küsimus, kas väljaanded riskisid ja polnud 100 protsenti kindlad.
«Kui mõtleme kahju peale, mis tekkida võiks – kuivõrd õige on see materjal avalikkuse ette panna just täna ja nüüd?» küsis Tammerk. «Kas poleks võinud oodata B-proovi tulemuseni?»
«Aga kuidas oleks ajakirjandus pidanud teadma B-proovi olemasolust, kui nad ei teadnud midagi A-proovist,» vastas Tiisler. «Minu meelest ajakirjandus peab küsima, kui nad on saanud infot.»
Raudsaare sõnul pole ajakirjandus proove positiivseks produtseerinud. Samas käis ta välja mõtte, et suusaliit võinuks ajakirjanikud enda juurde kutsuda ja paluda, et nad sellest teemast enne B-proovi avalikustamist ei kirjutaks.
«Kohtuda tuntud spordiajakirjanikega ja ausalt ära rääkida, et kuidas on, kuid paluda, et enne uurimisperioodi lõppu mitte rääkida. Mina arvan, et ajakirjandus oleks selle mänguga kaasa läinud,» sõnas Raudsaar.