Teadupärast tehti peremärke peamiselt oma esemetele ja koduloomade, mis juhtusid aeg-ajalt kaduma või vahetusse sattuma. Eesti vanimad säilinud peremärgid on pärit 17. sajandist. Peremärgid nikerdati tavaliselt puusse või õmmeldi riidele ning iga sugupuu püüdis oma peremärgi võimalikult eristuvaks kujundada.
Ellu sallide looja Helen Vaksa sõnul võiks Halliste sõba kaunistavad ornamendid sobida oma tähenduse poolest ka peremärgiks. Ta kirjeldab Halliste sõba mustri saamisloo põnevat tausta: „Kas meie esivanematel Lõuna-Eestis oli iseteadlik ilumeel või siiski peeti väga oluliseks just neid erilisi omadusi, mida selle kandi mustrid endas kandsid; igal juhul on Lõuna-Eesti mustrikirjade algupäraseid traditsioone ja käekirja järjekindlalt ning uhke visadusega säilitatud. Läbi ajaloo on uuenduste vastu, heas mõttes, jonnakad oldud.“
Ellu sallideni jõudis arhailine ja väga pika ajalooga mustrikiri Halliste puusapõlle märgates. Puusapõll tehti labasekoelisest linasest riidest, tikkimiseks kasutati kodukedratud ja küllaltki jämedat lõnga. Ääred lihviti ilusaks ja veatuks kahekordsete üleloomis- ja sämppistetega. Ehteks lisati põllele tikandi värvi narmad. Taolisi käsitöövõtteid kasutati sageli ka sõbade valmistamisel.
Tutvu Ellu sallidega lähemalt SIIT!
/nginx/o/2017/08/04/6958011t1hb3d8.png)
/nginx/o/2017/06/30/6832797t1h423f.jpg)
/nginx/o/2017/06/30/6832799t1hc472.jpg)
/nginx/o/2017/06/30/6832801t1hc2fe.jpg)