Fotod: e-ninad mõõdavad Pirita tee ääres merest tulevat haisu

Eile paigaldati Pirita tee äärde viis e-nina, mis mõõdavad aastaid mereäärseid elanikke heidutanud haisu taset.

Nende nn haisuninade abil selgitatakse välja, mis on intensiivse merehaisu põhjustajad ning kuidas seda leevendada, teatas keskkonnaministeerium. E-ninade abil on võimalik teha järeldusi ka selle kohta, millega intensiivne haisulevik kõige enam seotud on, näiteks lainetuse, vetikate kasvu või nende lagunemise, soojade ilmadega vms. See aitab edaspidi otsustada haisu tekkimist ennetavate meetmete operatiivse rakendamise üle.

Et enim haisukaebusi on tulnud just Pirita tee algusest, siis on ka e-ninad paigaldatud Russalka juurde ning pigem mereäärse tee esimesse otsa. Esialgu läbivad Pirita tee e-ninad testperioodi, et veenduda nende töökindluses ning operatiivses andmeedastuses. E-ninad paigaldab Pirita tee äärde Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tegevust rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tallinna lahega seotud haisuprobleemid on kestnud aastakümneid. Vaatamata sellele, et olukorda on uuritud korduvalt, ei ole väga selget üksmeelt põhjustes ega ka sobivates lahendustes. «Kõik varasemad uuringud viitavad siiski sellele, et intensiivse haisu tekke peamiseks põhjuseks on inimtegevus või inimtegevusetus. Nõukogude ajal oli Tallinna laht heitvee suubla, kuhu jõudis rohkesti saasteaineid sisaldavat vett, mis oleks vajanud eelnevat puhastamist,» ütles keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõunik Agnes Unnuk.

Lisaks saastamisele on inimeste poolt muudetud ka rannajoont, seega on muutunud merevee looduslik liikumine ja halvenenud vee isepuhastusvõime. Kõiki neid tingimusi arvestades on Russalka ja lauluväljaku esine mereala soodne kasvukoht vetikatele – vesi on madal, suvel soe, vähese liikuvusega ning piisava toitainete sisaldusega.

Pärast intensiivset kasvuperioodi hakkavad vetikad madalas vees lagunema ja roiskuma, lained neid merest välja tuua kaldale ei saa ja seetõttu võib kivide vaheline merevesi olla paksult lagunevaid ning roiskuvaid vetikaid täis. Just seda viimast nähtust seostatakse enim merest tekkivate haisupahmakatega.

Sademevee osas tuleb jätkata Tallinnas töid selle nimel, et see kogutaks kokku eraldi ning vajadusel puhastatakse. See aitab vähendada sademeveega merre jõudvate saasteainete koguseid. Keskkonnaministeeriumil on ka ettepanek torude ehitamiseks Tallinna lahte nii, et kõikvõimalikud saasteaineid sisaldavad sademeveed saaks juhtida kaugemale merre. Olgugi et see parandaks meie lahe seisundit tunduvalt, pole kindel, kas sademevee kaugemale merre juhtimine leevendaks ka haisuga seotud probleeme rannalähedases vees.

Keskkonnaministeeriumi algatusel on hetkel käimas mitu projekti, mille käigus võetakse vaatluse alla lahte jõudvad saasteained, vetikate kasv lahes, vetikate lahest eemaldamise võimalused ning ka tekkiv hais.