/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
/nginx/o/2017/06/20/6801949t1h91a8.jpg)
Valitsus kiitis täna heaks riigikaitse arengukava, mille alusel kasvatatakse järgmisel 10 aastal Eesti võimet ennast väliste ohtude eest kaitsta.
Valitsus kiitis heaks riigikaitse 10-aastase arengukava
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Jüri Ratase sõnul tugineb riigikaitse arengukava julgeoleku ja riigikaitse laiale käsitlusele. «Riigikaitse ei piirdu ainult sõjalise kaitsega,» ütles Ratas, kelle sõnul on niisama oluline politsei kiirreageerimine, riigipiiri kaitsmine, side- ja energialahenduste ning küberruumi turvalisus, aga ka tugev diplomaatia ning hea koostöö liitlastega.
Ratas ütles valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel, et Eesti jätkab iseseisva kaitsevõime tugevdamist. «Kasvatame kaitseväe soomusmanöövervõimet nii soomustatud jalaväemasinate kui liikursuurtükkide kasutusele võtmisega ning arendame täielikult välja kaks brigaadi. Suurendame kaitseväe laskemoonavarusid,» lausus ta.
Tema sõnul on plaanides arvestatud nii julgeoleku- kui infokeskkonnas toimunud muutustega. «Jõulisema arengutõuke saab meie eelhoiatuskompetents. Selleks tugevdame luurevõimet,» ütles ta. «Peame ajaga sammu pidama ja oma kaitsevõimet kohandama, lähtudes tänaste ohtude iseloomust, mistõttu arendame kaitseväes välja küberväeliigi.»
Samuti on Ratase sõnul oluline kasvatada info kogumise, analüüsi ja seiramise kompetentsi ning suurendada kommunikatsioonikeskkonnas tegutsemise võimeid, sealhulgas parandada riigi valmisolekut inforünnakute tõrjumiseks. «Eraldi rõhku paneme tulevikus sellele, et eluks vajalikud teenused oleksid kättesaadavad ka kriisi ajal. Samuti tugevdame riigiasutuste võimet töötada tõsise ja pikaajalise kriisi tingimustes,» sõnas ta.
Eriti oluline on tema sõnul vältida kriiside puhkemist ning olla valmis põhiseadusliku korra kaitseks. «Siin on eriline roll meie sisejulgeolekuasutustel – politseil, piirivalvel, kaitsepolitseil, mistõttu suurendame nende valmidust,» ütles Ratas, kelle sõnul tuleb suuta kriisides jõuliselt ja kiirelt reageerida ning see nõuab investeeringuid nii inimestesse, relvastusse kui isikukaitsevarustusse.
Riigikaitse arengukava kehtestatakse aastateks 2017–2026 ning see vaadatakse täielikult üle igal neljandal aastal. Riigikaitse strateegiliste arengudokumentide koostamist koordineerib riigikantselei.