Näitleja Kristo Veinberg: laulupeol avaldub pealtnäha eraklike ja külmade eestlaste ürgne sisu ja võim

Näitleja Kristo Veinberg. Foto: Arno Saar/Õhtuleht / Scanpix

Seoses peagi saabuva XII noorte laulu- ja tantsupeoga ning Postimehe 160. sünnipäevaga avaldame Eesti inimeste 160 mõtet laulu- ja tantsupeost.

Eesti inimestele sai esitatud küsimus: «Miks on meil tänapäeval laulu- ja tantsupidu vaja?»

Näitleja Kristo Veinberg

Laulu- ja tantsupidudel avaldub pealtnäha eraklike ja külmade eestlaste ürgne sisu ja võim – ühtehoidvuse ja -kuuluvuse vägi, mille potentsiaal ja jõud on piiritu. Selle väe hoidmiseks ja meenutamiseks tuleb aeg-ajalt ühiselt kokku tulla, eriti praegusel kiirel infotehnoloogia ajastul, kus aeg on piiratud valuuta. Muidu see vägi hääbub ja ununeb.

Energia avastuskeskuse juht Krista Keedus

Ma arvan, et väga paljudele Eesti inimestele lihtsalt meeldib laulda. Ja kui üks tohutu mass on koos ja laulab, siis see on ka füüsikalises mõttes väga vägev asi. Häälte kooskõla tekitab helilaineid ehk õhu võnkumist ning laulukaare all tunnedki, et sinuga koos võnguvad samas taktis tuhanded teised inimesed.

Kirna küla elanik Aire Aljaste

Eluaeg on lauldud ja tantsitud, sellepärast ongi vaja. Muidu lähevad vanad laulud meelest ära, mõni on ju päris vana. Laulupidu aitab neid laulegi meeles hoida.

Koorijuht Haapsalust Ulrika Grauberg

Laulu- ja tantsupeol on eestlaste ja eestluse püsimajäämisel oluline roll. Laulukaare all koos lauldes tekib ülev ühtsuse tunne, hing laulab ja süda ei muretse. Tantsumurul tantsida ja publiku energiat tunda on kirjeldamatu tunne. Seda tuleb lihtsalt ise kogeda, et seda päriselt mõista.

Hiidlane Andre Puusepp

Eks ikka vaatajatele vaatamiseks ja tegijatele tegemiseks. Olen selle keskel päris tihti olnud ja lapsepõlvest on head mälestused, olid toredad üritused.

Noored Kooli programmijuht Maria Kurisoo

Ma arvan, et sellises mullistuvas maailmas on oluline luua «meie» tunnet. Küsimus on selles, mille ümber me selle «meie» tunde loome. Kas see peaks olema eesti rahvuse ümber, see on omaette küsimus. Mida suurem see seltskond on, kes ühele väljakule kokku tuleb, seda suurem see «meie» tunne on. 

Ja saame aru, et need inimesed, kes mingite iseloomuomaduste alusel on teistssugused, on ikka «meie». Me oleme üks. Ja meis on midagi väga ägedat, mis meid ühendab. Kas see on meie kodumaa, kas see on meie kultuur… Mõne jaoks on see keel ja «Ta lendab mesipuu poole». Mõne jaoks on see midagi muud.

Õpetaja Järvi Kimst

See on üks osa Eesti rahvakultuurist ja peakski jääma.

Ema Liisi Jõeleht

Ma arvan, et see on tore viis tuletada eestlastele meelde ühtekuuluvustunnet ja seda, et et inimesed toimetavad kõik ühe eesmärgi nimel – esineda tantsupeol ja tuua läbi selle ka rõõmu pealtvaatajatele. See ühtekuuluvustunne ongi kõige olulisem.

Laste Vabariigi kujundaja Mae Kivilo

Kindlasti on vastuseid palju, aga üks neist on ka praktiline – et oleks laule, mida kõik teavad ja saaks koos laulda siis, kui on kooslaulmise tuju.