/nginx/o/2017/06/27/6821201t1h54a0.jpg)
Riigikogus kogunesid noored, kes kandideerivad EV100 Noorte Maapäeva saadikuteks. Üle Eesti Toompeale tulnud noored tutvusid riigikogu tööga ja osalesid iseseisvusele pühendatud käibemündi esitlusel.
26. juunil toimunud kogunemine oli esimene omataoline, sest alustati ettevalmistusi suursündmuseks. Nimelt toimub 28. novembril EV100 Noorte Maapäev, mil kaasaegses võtmes taaselustatakse maapäeva kõrgemaks võimuks kuulutamine. Noorte maapäeva valimised kuulutati välja 22. aprillil Riigikogus.
Noorte maapäev annab noortele võimaluse osaleda nii sada aastat tagasi toimunus kui praeguses hetkes Eesti tuleviku kujundamisel.
Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa ütles, et meie riigi aluseks on olnud mitme sajandi pikkune rahva soov olla vaba ja iseseisev.
«See sai teoks ligi saja aasta eest. Just noorte kätes on meie vabariigi edasine käekäik, et Eesti riigil oleks ees veel pikk ja tegus arengutee. Noorte maapäev nagu ka Riigikogu toetub üle-eestilisele esindatusele, et kõigil oleks võimalus olla oma kodukoha esindaja. Parlamendisaadikud vaatavad lootusrikkalt noorte kui võimeka järelkasvu poole,» märkis Eesmaa.
Noorte maapäeva valitakse 106 noort, mis on välja arvutatud saja aasta taguse skeemi ja praeguse rahvaarvu põhjal – igal linnal on 20 000 elaniku kohta üks mandaat, samuti arvutatakse mandaadid maakondade jaoks. Nii valitakse noorte maapäeva noored kõikidest Eesti maakondadest ja linnadest. Valimised korraldab Eesti Õpilasesinduste Liit koostöös Riigikantselei ja portaaliga poliitika.guru.
Noored saadikukandidaadid kogunevad uuesti 14. juulil, kui möödub 100 aastat maapäeva esimesest kogunemisest. Seejärel tullaks kokku Paides arvamusfestivalil 11.-12. augustil.
Noorte maapäeva saadikud püüavad üheskoos leida 28. novembriks vastused küsimusele:
- Mis saaks siis, kui Eesti noored peaksid võtma täna teatepulga üle?
- Mis oleksid noorte esimesed sammud?
- Kui juhtuks nii, et Toompeale kogunenud noorte maapäeval oleks Eestis võimutäius, siis milline oleks noorte maapäeva esimene otsus?
26. juunil 1917. aastal ilmus Tallinna Teatajas määrus kubermangu maanõukogu valimise asjas, mis sätestas Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu ehk Maapäeva valimise korra, olulised kuupäevad ja muud üksikasjad. 12. aprillil 1917 ühendati Ajutise Valitsuse määrusega senise Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud maakonnad Eestimaa kubermanguga, millega eestlased said autonoomse rahvuskubermangu ning tekkis üldjoontes meile igituttav Eesti kontuur.
Maapäev oli esimene eestlaste poolt demokraatlikult valitud ülemaaline esinduskogu, millele hiljem langes osaks tähtsaimate otsuste vastuvõtmine teel Eesti riiklikule iseseisvusele.
Esimest korda tuli Maapäev kokku Toompea lossis 14. juulil 1917. Samas kohas kuulutas Maapäev 28. novembril 1917 end kõrgeimaks võimuks Eestis, mida on vahel peetud koguni riikluse asutamisaktiks.
Maapäeva kui esimese eestlaste valitud esinduskogu tähtsust Eesti iseseisvuse saavutamisel ei saa alahinnata. Maapäeva juhtimisel:
Eesti Vabariik kuulutati välja Eesti Päästekomitee manifestiga 24. veebruaril 1918.
/nginx/o/2017/04/18/6563531t1h9db9.png)