Ametnikud ihkavad poliitikuilt stabiilsust

Dmitri Jegorov Foto: Tairo Lutter

Mullusügisese valitsusvahetuse järgsest uuringust selgub, et avaliku teenistuse tippjuhtide rahulolu Eesti poliitmaastikul toimuvaga on varasemast veel väiksem.

2014. aastaga võrreldes on langenud hinne väitele «Eesti riigis võetakse poliitilisi otsuseid vastu läbimõeldult» viiepallisüsteemis hindelt 3,1 hindele 2,7. 2011. ja 2014. aasta vahel toimus seevastu väike tõus: hindelt 3 hindele 3,1.

Ka poliitilise raamistiku stabiilsust ja järjepidavust hindavad ametnikud varasemate aastatega võrreldes madalamalt. 2011. ja 2014. aastal andsid nad poliitilise raamistiku stabiilsusele ja järjepidevusele viiepallisüsteemis hinde 3,2, sel aastal 2,8.

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov kirjeldas poliitmaastikul toimuvat sõnaga turbulentsus. «See teeb ühest küljest küll huvitavaks, aga teisest küljest on vahel keeruline orienteeruda. Mis seal salata, natuke rohkem stabiilsust tahaks küll – see vastab tõele,» ütles ta.

Jegorovi sõnul oli ametnike rahulolematus suur juba enne valitsuse vahetust, sest paljud neist tunnetasid poliitilist stagnatsiooni.

«Mis ühe vaatevinklist on turbulents, on teise vaatevinklist muudatus, mis oli ammu vajalik,» ütles ta.

«Olen naljatades kolleegidega rääkinud, et koalitsioonileppe suurim probleem on, et selle kohta ei tehta väljatöötamiskavatsust ja see ei läbi kaht kooskõlastusringi nagu seaduseelnõu tavaliselt. Kui need oleks olnud, oleks võimalik küsida ideedele vahetut tagasisidet, enne kui need vormistuvad seadusteks,» lisas asekantsler.

Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse juhataja Eve Limbach-Pirni sõnul ei saa öelda, et tippjuhtide rahulolematus poliitilise keskkonnaga oleks midagi uut. Tema sõnul peab kindlasti arvestama uuringu aega – selle tulemusi mõjutas paar kuud varem toimunud valitsusvahetus. «Uuring tehti veebruaris ja märtsis, kui uue koalitsiooni tööplaan ega maksumuudatused polnud veel paika loksunud,» ütles ta.

Postimehega suhelnud ja anonüümseks jääda soovinud avaliku sektori tippametniku sõnul tuntakse ennast kindlamalt ministeeriumites ja riigiasutustes, kus poliitikategemine on olnud stabiilsem, nagu näiteks kaitse- või kultuuriministeeriumis.

Samas on tõusnud avaliku teenistuse tippjuhtide pühendumus, mis ületab oluliselt Eesti juhtide keskmist taset. Pühendumuse kasv on toetunud tööõhkkonna motiveeritumaks muutumisele – just selles osas eristusid avaliku teenistuse tippjuhtide hinnangud Eesti juhtide keskmisest kõige enam. Tippjuhid hindasid kõrgemalt kui varem nii oma meeskonda kui ka koostööd avaliku teenistuse teiste tippjuhtidega.

Tippjuhtide kompetentsikeskuse juhataja sõnul on pühendumuse taseme tõus märkimisväärne. «See on kindlasti väga rõõmustav ja märkimist väärt,» ütles Limbach-Pirn.

Negatiivsest küljest kogevad tippjuhid poliitiliste otsuste suhtes ebajärjekindlust. Tippjuhtide hinnangul on otsustusprotsessid avalikus teenistuses muutunud pigem jäigemaks ja aeglasemaks, samal ajal kui nad tunnetavad vajadust suurema kiiruse ja paindlikkuse järele.