Taliteede piirkondades on laevaliiklus taastatud

Jää. Foto: Liis Treimann

Veeteede amet on tühistanud kõik sel talvel Eesti vetes kehtinud saartevahelise talvise transpordiühenduse pidamiseks kehtestatud laevaliikluse keelud; jäämurdetööd Eesti vetes kestavad.

Alates homsest, 8. aprillist tühistab veeteede amet ka Prangli ja Aksi saare ning Aksi saare ja Ihasalu poolsaare vahel kehtinud ajutise laevaliikluse peatamise piirangu, teatas ameti pressiesindaja.

Viimsi vallavalitsuse taotluse alusel peatas veeteede amet sellel merealal alates märtsi algusest ajutiselt laevaliikluse, et Viimsi vald saaks korraldada mandri ja Prangli saare vahel transpordiühendust hõljukiga, mille eelduseks oli laevaliikluse peatamine jääkatte säilitamiseks. Raskete jääolude tõttu sel talvel oli laevaliiklus Leppneeme–Kelnase laevaliinil katkenud ning seiskunud ka reisijate, posti ja kauba vedu Prangli saarele.

Väinameres Virtsu–Kuivastu laevateest põhja, Rohuküla–Heltermaa laevateest lõuna ja Sõru–Triigi laevateest ida poole jääval merealal ning Pinukse neeme ja Obholmenit ühendava joone ning Rohuküla–Sviby laevatee vahelisel merealal taastati laevaliiklus juba 29. märtsil, kuna selleks ajaks olid kõik piirkonna jääteed liikluseks suletud.

Jäämurdetööd Eesti vetes kestavad endiselt, kuigi 30. märtsist tühistati Paldiski Põhja- ja Lõunasadamasse sisenevatele ja sealt väljuvatele jäämurdja poolt teenindatavatele laevadele kehtinud jääklassi ja peamasina võimsuse piirangud, kuna eelnimetatud mereala oli jäävaba.

Praeguseks on jääolud leevenenud ka Tallinna ja Muuga piirkonnas ja laevad sõidavad valdavalt jäämurdja abita. Vedurlaev Zeus lõpetas piirkonnas töö 6. aprillil.

Samas jätkavad Pärnu ja Liivi lahel jäämurdetöid mitmeotstarbeline laev EVA-316 ja vedurlaev Castor. Rüsijää tõttu on jääolud väga keerulised ja laevadel kulub jää läbimiseks kaua
aega.

Kunda ja Sillamäe piirkonnas teenindab laevu jäämurdja Tarmo; jääolud on endiselt rasked.