/nginx/o/2011/04/07/553573t1hd074.jpg)
Uue liiklusseadusega suvest kaasnev kohustus ka mopeedid registreerida ning kindlustada tõi kaasa õiguskantsleri analüüsi, kas selline muutus on põhiseaduspärane või läheb vastuollu inimeste õiguspärase ootustega.
Mopeedijuhtimise karmistuv kord tekitas õiguskantsleril küsimusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskantsler Indrek Tederi poole pöördus kodanik, kes soetas mõned aastad tagasi endale motorolleri teadmises, et selle sõiduki ülalpidamise kulud on võrreldes mootorsõidukitega muu hulgas kindlustusmakse võrra väiksemad.
Tänavu 1. juulist kehtima hakkava liiklusseaduse järgi peavad omanikud hakkama ka mopeede registreerima, kandma registreerimismärki ja sõlmima ka kohustuslikku liikluskindlustust. Seega lisandub motorolleri omanikule kulusid - mopeedi registreerimise eest tuleb riigilõivu tasuda 9,58 eurot ja registreerimismärgi väljastamise eest 6,39 eurot. Sellele lisaks liikluskindlustus.
Õiguskantsler küsis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil täpsemaid põhjusi uue korra kehtestamise kohta. Teder tõdes, et põhiseadusest tulenev õiguspärase ootuse põhimõte tähendab, et igaühel peab olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas.
Teisalt nentis Teder, et muudatusi võib teha, kui selle ootuse kaalub üles avalik huvi ümberkorralduse järele. Seetõttu sooviski ta teada ministeeriumi kaalutlusi.
Liiga palju avariisid
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda ütles, et mopeedijuhtimise kord karmistub seetõttu, et õnnetusi juhtub nende sõidukitega liiga palju.
«Liiklusregistris mopeedi registreerimisega kaasneb isiku omandi kaitse. Lisaks on järelevalve käigus raskem tuvastada registreerimata mopeedi juhti, kes rikkus liiklusreegleid või põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt,» märkis Rasmus Ruuda.
Samuti on viimastel aastatel probleemseks muutunud sagedased mopeediõnnetused. «Inimkannatanutega liiklusõnnetused, milles üks osapool on mopeed, moodustasid 2010. aastal 7 protsenti kõigist inimkannatanutega liiklusõnnetustest, neis hukkus 1 ja sai vigastada 104 inimest,» tõi Ruuda välja. Mopeediõnnetuste osakaal hakkas kasvama 2006.-2007. aastal.
Kõige sagedamini satuvad liiklusõnnetustesse alaealised mopeedijuhid ja alaealised kaassõitjad, kes moodustasid möödunud aastal kõigist kannatada saanud mopeedijuhtidest ja -sõitjatest 42 protsenti.
Ruuda märkis, et liikluskindlustus kaitseb kannatanuid ja mopeedijuhte samas ulatuses kui teisi sõidukijuhte. «Liikluskindlustuse raames hüvitatakse mopeedijuhi tekitatud liikluskahju teisele isikule. Hetkel teel liiklevatel mopeedijuhtidel selline võimalus puudub,» sõnas ta.
«Kui kahju tekitajaks on mopeedijuht, siis kehtiva liiklusseaduse kohaselt liikluskindlustuse firmad liikluskahjusid ei menetlenud. Kui mopeedijuht ei olnud nõus kahju hüvitama, siis pidi autojuhist kahju kannatanu pöörduma kahjude hüvituse saamiseks kohtu poole,» selgitas Ruuda.