:format(webp)/nginx/o/2017/06/22/6807133t1hfbde.jpg)
Laulu- ja tantsupeo nädalal 26. juunist kuni 2. juulini pääsevad kõik peo käepaela kandvad lauljad, pillimängijad ja tantsijad tasuta Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi uuele püsinäitusele «Lood ja laulud».
Hirvo Surva ja Raul Talmar: laulupeole võiks anda Nobeli rahupreemia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laulu- ja tantsupeo käepaela ei tasu ära visata ka kohe pärast pidu, vaid hoida käe ümber nagu seda tegi aastaid legendaarne koorijuht Hirvo Surva, sest nii saab muuseumi uut püsinäitust vaatama tulla kogu juulikuu jooksul sooduspiletiga.
Hirvo Surva tuli koos teise tuntud koorijuhi Raul Talmariga muuseumi näitust uudistama, võttes värskelt sinna tööle asunud helilooja Kristo Matsoni endale teejuhiks. Hirvo hakkab kohe laulupidude ajalugu kujutava stendi juures selgitama: «Siin on Miina Härma, aga kes oli tegelikult esimene naisdirigent laulupidudel?» ja pärast kaaslastes huvi äratamist jätkab: «Härma juhatas oma laulu kordust, aga esimene naine, kes dirigendina laulupeole kutsuti oli Vaike Uibopuu aastal 1980. Kuigi juhatas veel enne Laine Karindi, aga tema asendas oma isa, kes suri enne laulupidu.»
Laulupeod on meestel niivõrd hinges, et nähes Tiia-Ester Loitme poolt muuseumi toodud koorimuusika Grammyt, tahavad nad järgmise auhinna anda kõigile laulupidudele. «Minu arust on ju see laulupeo fenomen ise selline, et kui suudaks sellele kuidagi tervikuna Grammy saada,» arvab Kristo.
Hirvo tõstab panuseid veelgi: «Ma arvan, et laulupidu võiks olla pigem juba Nobeli rahupreemia laureaat. Laulsime ennast ju vabaks ja läbi nõukaaja on see kandnud oma rahvuskultuuri.» Mehed leiavad üksmeelselt, et seetõttu on rahupreemia laulupeo traditsioonile igati sobilik.
Raul kiidab muuseumi uut näitust, et see on pandud kokku kultuurilooliselt ning sellepärast peaks laulupidulistele eriti meeldima. Tema tahaks ka saja aasta pärast tulevikumuuseumis näha füüsilisi laulude ja lugudega seotud esemeid, sest igasugu digitaalseid salvestisi – käsikirju, salvestisi, filme – on juba praegu võimalik kodust lahkumata näha. «Ühel päeval on ikkagi Hirvo tossud siin muuseumis olemas, eksju,» pakub Raul. «Mul on oma kodu digikola täis, aga Hirvo tossusid ma ei saa digitaliseerida.»
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist läbi astumiseks ei pea ootama laulupidu, sest uus püsinäitus on juba praegu avatud teisipäevast pühapäevani kell 10.00 – 18.00 Tallinna vanalinnas Müürivahe tänaval. Tegevust ja uudistamist jätkub nii väikestele marakrattidele, muusikaõpetajatele kui ka kogenud koorijuhtidele.