Politsei kardab lähiajal juhtuvat liiklusõnnetust, kus hukkub mitu noort

Tallinna-Narva maantee 125. kilomeetril Koogu külas põrkasid kokku ja paiskusid kraavi väikekaubik Opel, ekskursioonibuss Mercedes ja maastur. Foto: Meelis Meilbaum

Politsei peab väga tõenäoliseks, et alanud suvel juhtub Eestis taas liiklusõnnetus, milles ühes autos hukkub joobes juhi süül mitu noort inimest.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhtivkorrakaitseametnik, politseimajor Kalmer Tikerpe sõnul politseinikud küll loodavad, et taolisi juhtumeid ei kordu, kuid iga-aastane statistika räägib teist keelt.

«Kui me vaatame viimaste aastate statistikat, siis neljal eelneval aastal on suveperioodil ehk vahemikus 1. juunist 30. septembrini hukkunud liiklusõnnetustes vähemalt 20 inimest.

«Isegi kui me loodame sellele, et midagi ei juhtu ja kõik on paremaks läinud, siis reaalsus on nii, et eeldatavasti saab suveperioodil liikluses surma 15-20 inimest. See on juba sisse programmeeritud. Suvi on lühike ja inimesed üritavad sellest viimast võtta. See toob omakorda kaasa riskikäitumise, mis lõpeb sageli üliraskete liiklusõnnetustega,» ütles Tikerpe.

Noortega juhtunud õnnetuste põhjus on sageli grupikäitumine

PPA ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhtivkorrakaitseametnik, politseikapten Sirle Loigo tõdes, et isegi väiksema joobega kasvab inimeste ülemeelikus, mis mõjutab nende käitumist ja see saab sageli saatuslikuks.

Tikerpe lisas, et noortega juhtunud liiklusõnnetuste puhul on oluline roll grupikäitumisel.

«Võib-olla ta üksinda ei teekski nii ja sõidaks üksi korralikult, aga kui terve auto on noori inimesi täis, siis leiab noor juht, et tal on tarvis oma oskusi tõestada ja näidata teistele, kui kiiresti ta sõita suudab. Isegi väike kogus alkoholi mõjutab sellisel juhul juhti nii, et ta ei saa oma sõiduga hakkama,» rääkis Tikerpe.

Loigo sõnul on väga sageli õnnetuste järel ilmnenud, et isegi kui autos on kaaslased öelnud, et ära riski niimoodi ja võta kiirus maha, siis saab juht sellest ainult tuult tiibadesse.

«Kui tüdrukud tagaistmel ütlevad, et nad kardavad ja paluvad kiiruse maha võtta, õhutab see noormehi sageli veelgi rohkem kiirust lisama. Kuidas sa ikka tunnistad, et tegid midagi valesti. Ma saan hakkama küll. Tahaks panna kõigile lapsevanematele südamele, et nad räägiksid oma lastega, et nad ei istuks selliste sõprade autosse, kelle puhul on teada, et nende käitumine liikluses on riskantne,» ütles Loigo.

Tema sõnul on teada mitu positiivset näidet, kui noored ei ole läinud sellise purjus sõbra autosse ja on seetõttu rängast liiklusõnnetusest pääsenud. «Kuid sellised positiivsed näited ei jõua kahjuks avalikkuse ette, need ei levi meedias nii nagu negatiivsed näited,» nentis ta.

Tikerpe lisas, et mitme ränga noortega juhtunud liiklusõnnetuse järel on selgunud, et kõik autosolijad tegelikult teadsid, et roolis olev juht on ka varem paistnud silma riskikäitumisega ja põhjustanud ka varem õnnetusi, kuid seni pääsenud.

«Kogukond saab reageerida. Õnnetus hüüab tulles ja see juhtub varem või hiljem, kogukond saab öelda, et selline asi ei ole okei. Ärgatakse siis, kui on õnnetus juba juhtunud,» nentis ta.

Loigo sõnul meenub talle kohe kolm juhtumit, kus lähedased on pärast traagilist liiklusõnnetust öelnud, et see oli tegelikult ainult aja küsimus, kui selline asi pidi juhtuma.

«Ühel juhul seisis ema hukkunud poja kõrval ja ütles, et ta ootas, et selline asi ükskord juhtuma peab,» meenutas Loigo.

Siiski on tema sõnul viimasel ajal inimeste teadlikkus tõusnud ja nende hulk, kes ei istu purjus sõbra või ohtlikult käituva sõbra autosse, on kasvanud. Kahjuks leidub siiamaani neid, kes siiski lähevad,» tõdes ta.

Liiklusõnnetusteni viib tavaliselt mitme asjaolu koosmõju

Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernits märkis, et liiklusõnnetuste põhjus ei ole tavaliselt mitte ainult üks asjaolu, vaid mitme komponendi koosmõju.

«Joobes juht ei kontrolli iseennast ja teisi liiklejaid, sõidukiirust ja ei pane peale turvavööd. Kõik see viib selleni, et suurel kiirusel võib iga väiksemgi eksimus viia väga ränkade tagajärgedeni,» ütles Ernits.

Tema sõnul näitavad ka uuringud, et inimesed ei tunneta kiirusega kaasnevat riski. «Mida suuremaks kiirused lähevad, seda vähem inimene riski hindab. Alates kiirusest 70 km/h arvatakse, et risk väga ei kasva, aga tegelikult just alates sellest kiirusest hakkab risk kiiresti kasvama,» lausus ta.

Ernits tõdes, et autod on muutunud turvalisemaks ja uue autoga Tallinna-Tartu maanteel 150 km/h kihutada ei pruugigi tunduda inimesele väga ohtlik, kuid sellisel kiirusel teelt välja sõites ja katusele paiskudes on ellujäämise võimalus nullilähedane.

«Füüsikaseaduste vastu ei aita ka kõige uuem auto. Näiteks kiirusel 90 km/h vastu puud sõites on ellujäämise tõenäosus väike, ükskõik, kui moodne turvavarustus autos on,» lausus ta.

Jaanipühad on olnud viimastel aastatel rahulikud

Sirle Loigo sõnul politsei eelolevate jaanipühade pärast väga mures ei olegi, kuna viimaste aastate statistika järgi on suured pühad, nagu jaanipäev ja jõulud hukkunutevabad. Politsei hinnangul on siin kindlasti kaasa aidanud aastaid kestnud kampaaniad, näiteks Kuku raadio korraldav «Selge grupijuhi» kampaania.

«Suured pühad on ette planeeritud, leitakse kaine autojuht või jäädakse ööseks. Enamasti juhtuvad rasked liiklusõnnetused muul ajal. Siis unustatakse ära, et peaks mõtlema ka selle peale, kuidas õhtul peolt koju saada. Või siis on pidu nii kaua kestnud, et hommikul kui sõitma minnes puhutakse veel 1,5 promilli välja,» rääkis Loigo.

Oluline on ka see, et paljud inimesed kardavad jaanipühade ajal politseile vahele jääda, kuna on teada, et sel ajal on korrakaitsjad kindlasti väljas juhtide kainust kontrollimas.

Ernits lisas, et jaanipäevad ei ole alati olnud ohvritevabad ning veel hiljuti oli aeg, kui jaanipühade ajal ulatus liiklusõnnetustes hukkunute arv kümneni.

Näiteks aastatel 2014 ja 2015 ei hukkunud jaanipühade ajal liiklusõnnetustes ühtegi inimest, eelmisel aastal tõid pühad ühe liiklusohvri. 2014. aastal sai jaanipühade ajal vigastada 26, 2015. aastal 13 ja 2016. aastal 32 inimest.

Samas on Eesti lähiajaloost tuua näiteks oluliselt traagilisemaid jaanipühasid. 1990. aastal hukkus jaanipühade ajal 10 ja sai vigastada 45 inimest. 1994. aasta jaanipühad tõid liikluses kaasa 10 hukkunut ja 31 vigastatut. 2002. aasta jaanipühade ajal sai surma üheksa ja vigastada 50 inimest. Statistikas paistab silma ka aasta 2006, kui jaanipühade ajal hukkus liikluses neli, samas sai vigastada koguni 75 inimest.

Tänavune liiklusstatistika annab lootust, et midagi on muutumas

18. juuni seisuga andis liiklusstatistika lootust, et midagi on toimumas, kuna enamus näitajaid on võrreldes eelmiste aastatega oluliselt paremad. Selleks ajaks oli juhtunud 552 inimkannatanutega liiklusõnnetust ehk 71 võrra vähem kui mullu. Hukkunud on tänavu liikluses 21 inimest ehk võrreldes eelmise aastaga üheksa võrra vähem.

Vähenenud on ka joobes juhtide põhjustatud liiklusõnnetuste arv. 18. juuniks oli joobes juhid põhjustanud 673 liiklusõnnetust ehk 145 õnnetust vähem kui mullu. Ainus asi, mis politseile muret teeb, on joobes juhtide süül hukkunud inimeste arv. Kui tänavu on joobes juhi süül hukkunud viis, siis eelmisel aastal sama ajaga kaks inimest.