Viimsisse ehitatakse kõrgeima kõrguste vahega trepp Eestis

Trepi kavand. Foto: Viimsi vallavalitsus

Viimsis, Haabneeme alevikus asuvale 50 meetri kõrgusele Lubja klindiastangule rajatakse Eesti kõrgeima kõrguste vahega trepp, mis ühendab tulevikus keskuse ning Pärnamäe ja Lubja külad, vähendades jalavaeva rohkem kui poole võrra.

Ehituse näol on tegemist ligi 40aastase idee teostumisega. «Kui ma seitsmekümnendatel unistasin otseteest Lubja mäelt alla keskusse, oli klindiastang okastraadiga eraldatud, sest võimud hoidsid alal kütusemahuteid. Kihk idee teoks teha jäi aga aastakümneteks ja kui võõrvõimud olid lahkunud, panin esimest korda mõtted paberile. Aasta oli siis 1995,» meenutas tausta idee autor, Lubja külavanem ja Viimsi vallavolikogu liige Raimo Tann. «Nüüd, pea 40 aastat hiljem saab mu lapsepõlveunistus teoks ja kogukonna hüvanguks eelkõige tänu riigi ja valla rahadele,» lisas Tann.

Viimsi abivallavanema Jan Trei sõnul on projekt oluline mitmel põhjusel. «Trepp põimib üheks tervikuks Viimsi keskuse ning Pärnamäe ja Lubja külad, mille tulemusena väheneb näiteks õpilaste koolitee pikkus kahelt kilomeetrilt poole kilomeetrini,» selgitas Trei. «Samuti saab trepp olema vaatamisväärsus Viimsit külastavatele turistidele ja atraktsioon spordientusiastidele,» lisas ta.

Trepi arhitekti Oliver Alveri sõnul on tegemist keerulise, ent huvitava projektiga. «Kuna astang on kõrge ja nõlv täis varisenud kive ning me soovime loodust võimalikult palju säästa, siis ehitatakse trepp puurvaiadele, mis teeb lahenduse tehniliselt keeruliseks,» rääkis Alver. Tema sõnul on aga loodust säästev, ohutu ja kestev asi hindamatu. «Trepi teeb eriliseks asjaolu, et piire tuleb vaid ühele poole ja teisele poole jääb mäe looduslik nõlv. Sellise lahenduse puhul ei suruta inimesi piirete vahele koridori, vaid tekib parem kontakt loodusega,» lisas ta.

Trepi projekteeris Alver Arhitektid OÜ ja ehitab OÜ TILTS Eesti Filiaal. Ehitus läheb maksma 240 000 eurot, millele lisandub käibemaks.

Lubja klindiastang on Viimsi vanim ja kõrgeim koht (51,4 m), mis kerkis veest umbes 11 500 aastat tagasi. Mäe nõlvale on ehitatud lumelaua- ja suusanõlv ning seikluspark, astangu peal peetakse legendaarseid kahe küla jaanitulesid ja jalamil paikneb Karulaugu terviserada, mis on meelispaik paljudele viimsilastele.