Ardo Hansson: kartsime, et rahvas ei võta krooni omaks

Eesti krooni aastapäeva tähistamine täna Eesti Panga muuseumis. Fotol: Eesti Panga president Ardo Hansson, Eesti Panga muuseumi juhataja Triin Siiner ja Lydia Koidula. Foto: Sander Ilvest / Postimees

25 aasta tagune rahareform, mis vahetas rublad ja margad Eesti kroonide vastu on sündmus, mida meenutatakse soojade emotsioonidega. Noorem generatsioon peab küll Eesti kroonist lugu, kuid tunneb rõõmu euroruumist, kus ühise valuutaga mugav ringi on liikuda

Eesti Panga muuseum tähistas täna päeval krooni 25. aastapäeva, mille avas Eesti Panga president Ardo Hansson. Toona rahareformi majanduseksperdi asendusliige Hansson meenutas, et vahetult enne rahareformi oli hirm, kas rahvas võtab ikka raha omaks.

«Rahareformi päeval tulin hommikul Eesti Panka, mis oli tol ajal Suur-Ameerika tänaval. Mingid suured mehed tulid mu juurde ja ütlesid, et vastutavad mu turvalisuse eest kolm päeva. Kardeti provokatsiooni, et midagi võib viltu minna,» ütles Hansson.

Kiirus, millega rublad ja margad turult välja vahetati oli Eesti Panga presidendi sõnul muljetavaldav.

«Huvitav on see, et mitmed muuseumikülastajad ei mäleta, millal Eesti vabanes. Samas ei ole mitte ühtegi inimest, kes ei mäletaks krooni tulekut.»

Pärast rahavahetuse eufooriat tekkis pettumus, sest oodatud leevendust ei tulnud kiiresti ja majanduslangus jätkus 94. aastani. Toetus kroonile tuli alles koos sissetulekute kasvuga.

Hanssoni sõnul oli väga oluline on see, et ühiskonnas taastus mingisugune normaalsus.

«Kauplused olid kaupa täis, isegi kui oldi vaene,» meenutas ta.

5-kroonine mänguekskavaator

Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi juhataja Aimi Hollo mäletab esimest kroonide eest tehtud ostu, milleks oli 5-kroonine mänguekskavaator poja sünnipäevaks.

«Raske südamega loovutasin need kroonid, aga kuna mänguasjade valik oli varem nõnda kesine, siis tegime selle ostu,» ütles Hollo.

«Huvitav on see, et mitmed muuseumikülastajad ei mäleta, millal Eesti vabanes. Samas ei ole mitte ühtegi inimest, kes ei mäletaks krooni tulekut,» lisas muuseumijuhataja Hollo.

Eesti Panga asjaajamisteenistuse juhataja Pille Vestungil on Eesti krooniga isiklik seos.

«Minu suguvõsauuringust selgus, et Lydia Koidula ema ja minu vanavanavanaema olid õed. Mäletan, kuidas ema poes alati 100-kroonist vaatas ja ütles, et seda sugulast on ikka nii kahju ära anda,» meenutas Vestung.

100-kroonine rahatäht, esiküljel Lydia Koidula. Foto: Sander Ilvest / Postimees

«Kui täna krooniajale tagasi mõelda, tekib nostalgia tunne ikka. Samas reisida on jälle mugav,» lisas ta.

Eesti Pangas 24 aastat töötanud Ülle Rohtla sõnul kinnitas rahareform iseseisvust.

Kodus kroonide kogu

«See oli viimane pitser Eesti iseseisvuse peal. Kõik eelnevad sündmused olid põnevad, aga sellega oli asi otsustatud,» ütles Rohtla ja lisas, et igal heal asjal on oma algus ja lõpp, aga keskpaika ei tasu ka unustada.

Mida arvasid teised Postimehega rääkinud inimesed, kelle tabasime täna Eesti Panga muusemi lähedalt?

•  «Mul on kodus purgitäis Eesti kroone, 95 krooni kokku. Vahepeal tekib mõte, et võiks olla ikka Eesti kroon euro asemel, aga midagi pole teha.» (11-aastane Luukas)
• «Mu vanaemal on uhke Eesti kroonide kogu. Ma usun, et Eesti kroon on noorema põlvkonna seas ikkagi au sees.» (16-aastane Maria)
• «Kroon oli lapsepõlve raha. See oli lahedam, et kroonid olid kõik paberrahas. Kupüüre oli palju käes. See tekitab minus nostalgiat, kui ma leian kodust mõne kupüüri. Hoiame neid ikka alles, see on selline Eesti asi.» (17-aastane Rebecca)
• «Minul on päris suva. See on materiaalne asi. Raha on raha nii et vahet ei ole.» (17-aastane Elle)
• «Tore ja nostalgiline on Eesti krooni peale mõelda, aga see, et ma saan kogu Euroopas ühe rahaga maksta ja et ma ei pea raha vahetama – see mulle väga meeldib.» (31-aastane Kaur)
• «Rahavahetuse järjekordades seisti juba kella neljast hommikul, mis näitab, et rahvas ootas seda hetke väga. Mina olen sellel ajal sündinud, et minu vanemad olid kindlad, et Eesti Vabariik ja Eesti kroon tulevad kindlasti tagasi. Meil on ka kodus seina peal Eesti krooni rahatähed. Eesti krooni tulekut tähistasime koos jäätist sööma minemisega.» (62-aastane Maire)

Seda, et üleminek Eesti kroonile oli rahva jaoks oluline sündmus näitab ka 2007. aasta riigikantselei tellitud uuring, kus 70 protsenti vastanutest valis Eesti elu viimase kümne aasta jooksul enim mõjutanud sündmuseks rahareformi.