Väliseestlane laulu- ja tantsupeost: mujal maailmas midagi sellist ei ole

Laulupidu. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Seoses peagi saabuva XII noorte laulu- ja tantsupeoga ning Postimehe 160. sünnipäevaga avaldame Eesti inimeste 160 mõtet laulu- ja tantsupeost.

Eesti inimestele sai esitatud küsimus: «Miks on meil tänapäeval laulu- ja tantsupidu vaja?» Postimees avaldab mõtteid laulu- ja tantsupeost kuni peo alguseni.

Koorilaulja Sten Pihotalo

Näen laulu- ja tantsupidu kui üht võimsate raviomadustega lainetust, mis end ikka ja jälle üle Eestimaa pinna lahti rullib, meie vaimu turgutab ning oma tingimusteta headusega meie riigi üksikuid vinduvaid pahesid põetab. Laulu- ja tantsupidu kiirgab lootust ja inspiratsiooni ka meie lähemate ja kaugemate naabriteni. Tõepoolest, tervesse maailmasse!

Kahtlemata, ka meie oma inimesteni, keda viibib laiali kõikjal suure ilma eri nurkades. Saades sellest ainulaadsest sündmusest isiklikult osa, olgu laulja, tantsija või pealtvaatajana, võime selle vältel – vahest mõnel erilisel hetkel, rõõmupisar silmis – väga selgelt mõista: koos on hea ning vaid koos, üleüldse, ongi võimalik.

Rahvatantsu õpilane Koerust Kren Pihlak

See on rahvuslik ja liidab rahvast. Suur ja võimas tunne on teistega laval olla.

Huvikaitse ekspert Siim Tuisk

Selle massiivsus ja ajalooline olulisus on need faktorid, mis teevad sellest unikaalse ürituse – 100 000 eestlast on koos lauluväljakul ja me teame koorilaulmise ja seltside traditsiooni, millest kasvasid omal ajal välja omavalitsusliidud jms. Selle ühtekuuluvustunde hoidmiseks ja selleks, et mitte jätta laulupidu «patriootidele», kes lehvitavad Eesti lippu ja suhtuvad halvustavalt teistsuguse nahavärvi ja päritoluga inimestesse, on oluline seal käia.

Koeru keskkooli rahvatantsurühma juhendaja Teele Üprus

See on nii pikk traditsioon, et oleks patt see äkitsi katkestada. Iga tantsija ja laulja unistab kord suurele peole pääseda.

Tagasi Kooli algatuse juht Teibi Torm

Mina arvan, et  Eesti inimestel on oluline kokku tulla. Inimesed peavad laulupeo tõttu koos aega veetma, koos aja maha võtma ning see on tore ja vajalik. See koosolemine loob kodutunnet, ma tean neid inimesi, kes mu ümber on, olen nendega suhelnud. Lisaks paneb ta meid Eesti peale mõtlema.

See on rõõmus üritus, kus saad hästi positiivse elamuse nii kuulates kui ka ise lauldes.

Valgamaa noortekogu juht Triin Jaansalu

Laulukaare all mitmendat korda järjest «Palve» laulmine või staadionil üksteise kätest kinni hoidmine on see, mis justkui elektrilööki andes meie südamed ühes taktis põksuma paneb. See tuletab meile meelde, kes me eestlastena üldse oleme ning mida meie vanavanavanemad on selleks teinud, et me end eestlasteks nimetada üldse saame.

See ei ole ainult vanemate inimeste puhul nii. Iga väike mudilane, kes esimest korda laulu- või tantsupeol osaleb, nakatub selle tundega ning ei saa sellest enam kunagi lahti. Iga nelja aasta tagant toimuv pidu annab uue positiivse elektriöögi, mis meid jälle mõneks ajaks ühiselt hingama paneb ja meie väärtused paika taas loksutab. Laulu- ja tantsupidu ongi selleks vaja, et me neid olulisi mõtteid ühise rahvana ei unustaks.

Pärnu noorsootöötaja Triin Mäger

Arvan, et laulu- ja tantsupidu on vajalik, et inimestel oleks koos midagi meeldivat, kultuurset ja traditsioonilist teha. Laulu- ja tantsupidu on kui ühes hingamine ja tänapäevases üsnagi kiires ja digitaalses maailmas on meil vaja aktiivseid näost-näkku kohtumisi, mis kingiksid erilisi ja hinge minevaid momente. Leian, et laulu- ja tantsupidu esindab selliseid kohtumisi. Ja mis eriti oluline - need ühes hingamised ühendavad eri generatsioone. 

Rahvatantsija Harri Puskar

Sest laulmine ja tantsimine on eestlaseks olemine. Eestluse üks allikaid – eesti keel – on laulev keel. Märksõnad «laul» ja «tants» on meid saatnud lahutamatult alates esimestest kirjalikest märkmetest eestlaste kohta. Oleme aastatuhandete jooksul terve enda elu valanud laulu ja tantsu sisse kogu tema mitmekülgsuses ning ajastute side on katkematu ka täna. Näiteks pärimusmuusika menu rahvuskaaslaste (eriti noorte) seas näitab, kuidas meis peituv ürgne soome-ugri loomus igatseb sajanditele vastu pidanud lauluviiside ja tantsusammude järgi.

Laulu- ja tantsupidudega kaasnevad võhmale võtvad trennid, kurnavad kokkuharjutamised detailide lihvimisega, meeskonnatööd ja vargamäelikku sitket isiksust arendavad pingelised momendid ning pühalikud sinimustvalged peohetked on täiesti loomulik osa eestlane olemisest.

Väliseestlane Sirli Kellian

Eestlasena välismaal elades hindan laulu- ja tantsupeo tähtsust väga kõrgelt, kuna see on üks suur ja tähtis osa meie olemuses. Mujal maailmas pole ma kohanud mitte midagi sellist, mis üht rahvust selliselt kokku tooks, kui seda on meie laulu- ja tantsupeo traditsioon. Ma arvan, et iga eestlane, kes on laulukaare all pisar silmanurgas isamaalisi laule laulnud või Kalevi staadionil rahvariietes higistades tantsu vihtunud teab täpselt, mis selle tähtsus ka tänapäeval on.