Reformierakonna ja Keskerakonna toetus võrdsustus, EKRE tõusis kolmandaks

Martin Helme EKRE kongressil. Foto: Sille Annuk

Postimehe ja BNSi tellitud Kantar Emori uuringu kohaselt on Reformierakonna ja Keskerakonna toetus sisuliselt võrdsustunud ning Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) on rebinud end erakondade populaarsustabelis kolmandale kohale.

Kui mais tõusis 27,5-protsendilise toetusega populaarseimaks parteiks Reformierakond, samas kui alates oktoobrist populaarsustabelis esikohta hoidnud Keskerakonna toetus kukkus 21,8 protsendile, siis juunis on erakondade toetus enam-vähem võrdsustunud: opositsioonilist Reformierakonda toetab värske küsitluse kohaselt 25,4 ning valitsust juhtivat Keskerakonda 25,1 protsenti vastanutest.

Kolmandale kohale on samal ajal kerkinud opositsiooniline EKRE, mille toetus on kasvanud 13,4 protsendilt 16,2, seni kolmandat kohta hoidnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) toetus langenud aga 17,8-lt 14,2 protsendile. Opositsiooni kuuluvat Vabaerakonda toetab küsitluse kohaselt 8,5 ning Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) 6,6 protsenti vastanuist.

Kantar Emori uuringueksperdi Aivar Voogi sõnul on Keskerakonna reiting pärast 9. mai tähistamisega seotud lühiajalist langust taastunud ning ka Reformierakonna toetus on vähenenud nende tavapärasele tasemele. «Sellega koos on mõlema liidri toetusprotsendid enam-vähem võrdsustunud,» nentis ta.

Voogi sõnul on aasta keskmisele tasemele ehk 14–15 protsendi juurde langenud sotsiaaldemokraatide toetus, mille mais toimunud tõus oli samuti seotud Keskerakonna langusega, ning ka IRLi reiting on jõudnud uuesti tasemele, kus see oli eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses.

Samas on Voogi sõnul järjekordse rekordi teinud EKRE, mille toetus on tõusnud 16 protsendini. «Eelkõige kasvas EKRE reiting meeste hulgas, kus see erakond jagab esimest ja teist kohta koos Keskerakonnaga. EKRE tõus on eelkõige seotud teiste erakondade nõrkuse ja sisetülidega,» ütles ta.

Kantar Emor esitab erakondade toetuse nende vastajate põhjal, kel on erakondlik eelistus olemas. Neid inimesi, kes ei osanud eelistada ühtki parteid, oli juunis 22,6 protsenti. Maksimaalne statistiline viga on uuringufirma teatel 2,5 protsenti.

Uuringufirma küsitles 9.–16. juunini veebiintervjuude käigus 1125 valimisealist kodanikku vanuses 18–74 aastat.