Keila haiglasse ravile toodud eaka naise lähisugulased süüdistavad personali hoolimatuses, kuid haigla näeb tekkinud konfliktis vaid suhtlusprobleemi.
Patsiendi sugulased süüdistavad haiglat hoolimatuses
ETV saade «Pealtnägija» käis 79-aastase naispatsiendi lähisugulaste süüdistuste tõelevastavust uurimas Keila haiglas, vahendas ERR Uudised.
«Patsientidest ei hoolita. Uksed pannakse kinni, palateid ei tuulutata, abi neile ei anta. Hommikust õhtuni peab istuma ühes asendis, sööma ainult rahusteid ning kuulama sõimamist ja karjumist, see ajab iga tavalise, normaalse inimese ka hulluks,» märkis eaka patsiendi minia.
Kliiniku juhataja Andres Peri sõnul tekkis konflikt, kui patsiendi sugulased soovisid taastusravi küsimust lahendada valvearstiga, kes ei pidanudki seda lahendama.
«Tekkis agressiivne konflikt valvearsti, personali ja patsiendi sugulaste vahel. Hea oleks, kui seda poleks olnud muidugi,» nentis Peri ning lisas, et konfliktid tekkivad enamasti sugulaste liiga suurtest ootustest.
1980. aastate lõpus avatud Keila haigla oli rahva seas tuntud oma põletusravi osakonna poolest. On vähe teada tõsiasi, et Tallinnast mõnekümne kilomeetri kaugusel asuv kompleks on voodipinna poolest suuruselt kolmas kliinik Eestis.
Märtsi lõpu seisuga oli siin veel järel- ja hooldusravi kliinik 175 voodiga, kuid päästeameti ettekirjutuse põhjal on tegu tuleohtliku hoonega, mis pidanuks uksed sulgema hiljemalt 1. märtsil.
Kaks aastat tagasi Keila haiglas psühhogeriaatria osakonda kontrollinud õiguskantsleri meeskond leidis, et haiglas nappis nii personali kui vahendeid, olmetingimused jätsid kõvasti soovida, puudus täpne ülevaade ohjeldusmeetmetest ning patsiendid pääsesid harva värske õhu kätte. Lisaks soovitas õiguskantsler teha personalile «laiahaardeline koolitus erinevate ohjeldusmeetmete, muuhulgas ka verbaalse ohjeldamise kohaldamisest».
Kuna õiguskantsleri luubi all olnud osakond suleti, siis järelkontrolli ei toimunud, kuid samad inimesed töötavad majas edasi. Kliiniku juhataja möönab, et järelravi osakonnas ongi vähem arste, kuid personali puuduse või kvaliteediga probleeme pole.
«Loomulikult oleks patsientidel ja sugulastel hea meel, kui oleks nende kõrval personaalne tohter, kes jälgiks, aga meil on olemas õed, kes kindlasti kannavad selle vastutuse välja ja vajadusel annavad informatsiooni ja tegelevad sugulastega ja patsiendiga,» kinnitas Peri.
Keila kliiniku teatel raviti seal eelmisel aastal üle 1870 inimese ning kaebusi oli vaid 4-5.