Laiapea looming tutvustab ühiskonnas märkamatuid inimesi

Vahur Laiapea võeti Afganistanis Talibani poolt kinni Foto: Liis Treimann

1960. aastal sündinud dokumentaalfilmirežissöör, produtsent ja operaator Vahur Laiapea hakkas filme tegema suhteliselt küpses eas. Tema esimene autorifilm «Hing on sees», kus vaimupuudega noored mängivad psühhodraama ringis läbi olnud ja olematuid eluseiklusi, valmis 2004. aastal, kui autor oli 43-aastane. 

«Eesti filmis pole teist sellist dokumentalisti, kes tegeleks nii järjekindlalt, sügava sisseelamise ja lugupidamisega teistmoodi inimestega kui Vahur Laiapea. Kui poleks teda, ei teaks me midagi vaimupuudega neidude missikonkursist «Miss Vaimukas», kurdi lapse maailmast või sellest, et pidalitõbi pole Eestist kusagile kadunud,» kirjutas filmikriitik Tiit Tuumalu 2010. aastal Postimehes Laiapea filmi «Saime kokku Solenzaras» arvustuses.

Enne lõplikult filmile pühendumist pidas Laiapea mitut huvitavat ametit. Tartu Ülikooli eesti filoloogina lõpetanud mees tegeles magistriõppes eripedagoogikaga, uurimistöö teema oli viipekeel kurtide hariduses. 2007. aastal avaldas Eesti Keele Sihtasutus tema monograafia «Keel on lahti. Tähendusi viipekeelest».