Naabrid teineteise pilgu läbi: Postimehe ja Helsingin Sanomate ühisprojekt Eesti ja Soome 100. sünnipäeva tähistamiseks uuris, millisena eestlased ja soomlased teineteist näevad. Fotolood ilmuvad täna mõlemas väljaandes.

Eestlased laulavad mitmehäälselt ja hingega. Nad tõesti oskavad laulda, ja selle taga pole isamaaline ajupesu, vaid hoolimine. See on vahetu, puhas austus selle vastu, mis neil on. Miina Härma gümnaasiumi noortes koorilauljates võib leida samalaadset vaimsust, nagu Akseli Gallen-Kallelan rahvusromantilistel maalidel.

Peetri-Vodja koor harjutab laulupeo laule Vodja koolis Paide lähedal. Nora-Ariana Castra (vasakul), Cristal Juusu ja Naomi Crasta on kogenud koorilauljad, kuna nad esinevad ka kohalikel laulupidudel.
Peetri-Vodja koor harjutab laulupeo laule Vodja koolis Paide lähedal. Nora-Ariana Castra (vasakul), Cristal Juusu ja Naomi Crasta on kogenud koorilauljad, kuna nad esinevad ka kohalikel laulupidudel. Foto: AFP / Scanpix
Lapsed harjutavad Tartu Miina Härma gümnaasiumi aktuse jaoks sama laulu, mida nad esitavad laulupeol.
Lapsed harjutavad Tartu Miina Härma gümnaasiumi aktuse jaoks sama laulu, mida nad esitavad laulupeol. Foto: AFP / Scanpix
«Nõukogude ajal ei tohtinud isamaalisi laule eriti laulda, aga kui 1988. aastal algas laulev revolutsioon, olid need kõigil suus,» räägib Jaanika, kes pildil mängib koos Rudolfiga korvpalli Tartus Annelinnas. «See aitas meil iseseisvust taastada. Tänapäeval edastavad need laulud noortele arusaama, mida tähendab vabadus ja kui hea on tegelikult elada sellises väikeses riigis nagu Eesti.»
«Nõukogude ajal ei tohtinud isamaalisi laule eriti laulda, aga kui 1988. aastal algas laulev revolutsioon, olid need kõigil suus,» räägib Jaanika, kes pildil mängib koos Rudolfiga korvpalli Tartus Annelinnas. «See aitas meil iseseisvust taastada. Tänapäeval edastavad need laulud noortele arusaama, mida tähendab vabadus ja kui hea on tegelikult elada sellises väikeses riigis nagu Eesti.» Foto: AFP / Scanpix
Tartust voolab läbi Emajõgi.
Tartust voolab läbi Emajõgi. Foto: AFP / Scanpix
«Mäletan, kuidas omal ajal pidime laulma nõukogude laule, ja kui siis võeti kavva meie oma, rahvuslikud laulud, tõstis see enesetunnet. See oli emotsionaalne aeg,» nendib Helgi.
«Mäletan, kuidas omal ajal pidime laulma nõukogude laule, ja kui siis võeti kavva meie oma, rahvuslikud laulud, tõstis see enesetunnet. See oli emotsionaalne aeg,» nendib Helgi. Foto: AFP / Scanpix
Muusikaõpetaja Heidi Jürgen Paidest ei taha enam jälgida Venemaalt tulevaid Eesti suhtes negatiivseid uudiseid. «Parem on elada käesolevas hetkes nii hästi kui võimalik,» leiab ta.
Muusikaõpetaja Heidi Jürgen Paidest ei taha enam jälgida Venemaalt tulevaid Eesti suhtes negatiivseid uudiseid. «Parem on elada käesolevas hetkes nii hästi kui võimalik,» leiab ta. Foto: AFP / Scanpix
Külli Kiivet juhatab suurt tütarlastekoori ja tema tütar Karoliina laulab. «Laulupeol oleme kõik väljas ühise asja eest ja üksteise suhtes rõhutatult viisakad. Siis tajume, kes me tegelikult oleme.»
Külli Kiivet juhatab suurt tütarlastekoori ja tema tütar Karoliina laulab. «Laulupeol oleme kõik väljas ühise asja eest ja üksteise suhtes rõhutatult viisakad. Siis tajume, kes me tegelikult oleme.» Foto: AFP / Scanpix
«Ma ise ei laula, aga laulupidudel olen käinud alates 1960ndatest,» ütleb pensionär Heino Telliskivi. «Siis toimusid need peod punavõimu kontrolli all ja keegi ei osanud arvata, et kunagi saame vabaks. Minu esimene mälestus pärineb ajast, kui olin kolmeaastane – mu isale tuldi järele ja ta viidi Siberisse. Nüüd pole enam vaja karta, meie kaitseks on Eestis NATO väed.»
«Ma ise ei laula, aga laulupidudel olen käinud alates 1960ndatest,» ütleb pensionär Heino Telliskivi. «Siis toimusid need peod punavõimu kontrolli all ja keegi ei osanud arvata, et kunagi saame vabaks. Minu esimene mälestus pärineb ajast, kui olin kolmeaastane – mu isale tuldi järele ja ta viidi Siberisse. Nüüd pole enam vaja karta, meie kaitseks on Eestis NATO väed.» Foto: AFP / Scanpix
Rahvuslikke laule laulavad kõik eestlased, ka Karoliina Kiivet.
Rahvuslikke laule laulavad kõik eestlased, ka Karoliina Kiivet. Foto: AFP / Scanpix
Inimesed vaatavad imestades sõjaväelennukit, mis tiirutab hääletult maapiirkonnas keset Eestit.
Inimesed vaatavad imestades sõjaväelennukit, mis tiirutab hääletult maapiirkonnas keset Eestit. Foto: AFP / Scanpix
Enne Elva laulupeo algust läbib linna rongkäik, milles lauldakse ja luuakse meeleolu.
Enne Elva laulupeo algust läbib linna rongkäik, milles lauldakse ja luuakse meeleolu. Foto: AFP / Scanpix
Lapsed harjutavad Tartus Miina Härma gümnaasiumi aktuse jaoks.
Lapsed harjutavad Tartus Miina Härma gümnaasiumi aktuse jaoks. Foto: AFP / Scanpix
«Kooris lauldes saad aru, kui tähtis on see publikule,» ütleb Merike Puura (pildil vasakul, koos Joel Koeli ja Liisa Linnaksiga). «Alati, kui lauldakse rahvuslikke laule, valdab kõiki meeleliigutus, paljudel lauljatel tuleb pisar silma.»
«Kooris lauldes saad aru, kui tähtis on see publikule,» ütleb Merike Puura (pildil vasakul, koos Joel Koeli ja Liisa Linnaksiga). «Alati, kui lauldakse rahvuslikke laule, valdab kõiki meeleliigutus, paljudel lauljatel tuleb pisar silma.» Foto: AFP / Scanpix
Venemaal sündinud Lillia Padurets arvab, et kolmas maailmasõda on võimalik, kuid see algab näiteks Põhja-Koreast.
Venemaal sündinud Lillia Padurets arvab, et kolmas maailmasõda on võimalik, kuid see algab näiteks Põhja-Koreast. Foto: AFP / Scanpix
Tallinna Mustamäe linnaosa pärineb ajast, kui lauldi teistsuguseid laule.
Tallinna Mustamäe linnaosa pärineb ajast, kui lauldi teistsuguseid laule. Foto: AFP / Scanpix
Paide väikeses koolis lauldakse samu laule nagu teistes koolides. Oskar Põldvee laulab innukalt kaasa, kuigi vahepeal haigutab.
Paide väikeses koolis lauldakse samu laule nagu teistes koolides. Oskar Põldvee laulab innukalt kaasa, kuigi vahepeal haigutab. Foto: AFP / Scanpix
Kommentaarid
Copy