Muusikaterapeut: koorilauluga tegelevad inimesed tulevad stressiga paremini toime

Muusikaterapeut Dali Kask. Foto: Erakogu

Igaüks, kes on kunagi tegelenud laulmisega, teab tunnet, kus on läinud kooriproovi väsinuna ja energiast tühjana, ent lahkunud sealt mõni tund hiljem reipa ja rõõmsana.

Ka laulupeolt tulijad on tavaliselt täis energiat ja häid mõtteid. Millest võib selline nähtus tingitud olla? Kas sotsiaalsest kontekstist või on helidel ja harmooniatel ergutav mõju? Või mõjutab meie enesetunnet positiivses suunas keskendumine noodilugemisele ja uue laulu õppimisele?

Tõenäoliselt tingib selle kõige eelpool nimetatu kombinatsioon. Inimese aju on plastiline ja mõjutatud kõigest, mida me teeme. Teaduslike aju-uuringute käigus avastatakse üha enam muusika head toimet ajutegevusele ning seda on võimalik oskuslikult ära kasutada nii hea meeleolu loomiseks kui ka näiteks tööviljakuse tõstmiseks.

Rootsi molekulaargeneetika ja -bioloogia professor Gunnar Bjursell väidab, et muusikaga tegeledes paraneb ajus olevate närvirakkude omavaheline koostöö, tekivad kasulikud ühendused ning aju areneb. 2016. aastal viisid Rootsi teadlased läbi aju-uuringud, mille tulemuste kohaselt paraneb muusikaga tegelevatel lastel töömälu. See on ajufunktsioon, mis töötleb ja säilitab ajutiselt teatud hulga informatsiooni, mida inimene välismaailmast saab.

Tänu töömälu aktiveerimisele on lastel lihtsam õppida lugema, arvutama, fakte meelde jätma, seoseid looma ja mustreid tajuma. Muusika kuulamine on hea, ent veelgi parem on laulmine või pillimäng, kuna just need tegevused pakuvad ajule väga mitmekülgset treeningut.

Gunnar Bjurselli uuringute järgi jäävad muusikaga tegeleva lapse ajus toimuvad positiivsed muutused püsima kuni 70ndate eluaastateni.

Koorilaul teeb tuju heaks

Muusika erinevaid mõjuaspekte on uuritud juba aastasadu ning korduvalt on leidnud kinnitust tõsiasi, et muusika avaldab lisaks inimese vaimule tervendavat mõju ka füüsisele. Uppsala Ülikooli teadlased uurisid koorilaulu mõju ärritunud soole sündroomiga patsientidel, kes jagati kahte gruppi – esimene katsegrupp sai võimaluse tegeleda regulaarselt koorilauluga, teisele grupile pakuti kuulamiseks erinevaid loenguid ja loengute järgseid arutelusid.

Uuringu tulemused näitasid, et koorilauluga tegelevate inimeste immuunsüsteem tugevnes ja ärritunud soole sündroomiga kaasnevad vaegused vähenesid. Kuna laulmine põhineb hingamisel, siis on laulmise ajal liikumises diafragma, mis omakorda masseerib soolestikku. See on kindlasti üheks mõjuteguriks kirjeldatud patsientide enesetunde paranemisel.

Laulmine treenib ka kopse ja südant. Sügaval sissehingamisel inimese südame rütm kiireneb, välja hingates aga aeglustub. Selline regulaarne muutus südame rütmis muudab südame tugevamaks ja tervemaks. Lisaks on tuvastatud, et koos üht meloodiat ja rütmi lauldes sünkroniseerub koorilauljate südamerütm, mis liidab lauljad ühiseks kooriks ning loob energeetilise nähtamatu positiivse sideme, mis kandub edasi ka kuulajatele.

Lisaks muusika füüsilisele mõjule on väga oluline muusika mõju inimese psüühikale. Stressiuuringud näitavad, et muusika on tõhus vahend stressi maandamiseks ja pingete leevendamiseks, sest lauldes vallandub inimese kehasse õnnehormoon nimega oksütotsiin. Seega tulevad koorilauluga tegelevad inimesed igapäevapingete ja stressiga paremini toime ning on vaimselt ja füüsiliselt erksamad, kuna sügav sisse- ja väljahingamine rikastab aju hapnikuga ning stimuleerib ajus toimuvaid keemilisi protsesse.

Inimese häält võib pidada tema identiteedi väljenduseks. Laulmine annab inimesele võimaluse ennast väljendada, paremini tundma õppida ja end hingeliselt täita. Lauldes on võimalik kogeda positiivseid tundeid, nagu rõõm ja rahuldus, mis avardavad inimese vaatevälja ja annavad talle võimaluse uute heade mõtete tekkeks.

Kooriproovis, kontserdil või laulupeol teiste lauljatega koos saadud ja jagatud elamus tekitab õnne- ja ühtekuuluvustunnet nii esinejatel kui ka kuulajatel. Esimene võimalus saada suuremat sorti tervendav laulupeokogemus on juba sel suvel toimuval noorte laulupeol.