Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Gala lavastaja sai tasuks loojate aastatöö hinna

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Muusikaauhindade üleandmise galakontserdi lavastaja Mart Koldits möödunud aasta märtsikuus Kuressaares teatri aastapreemiate jagamisel.
Muusikaauhindade üleandmise galakontserdi lavastaja Mart Koldits möödunud aasta märtsikuus Kuressaares teatri aastapreemiate jagamisel. Foto: Raigo Pajula

Kultuurkapitali rahaga korraldati kuu alguses muusikaauhindade jagamise galakontsert, mille lavastajatöö eest maksti sama palju kui loojatele preemiana aastatepikkuse panuse eest kultuuriellu.



Nädala eest avalikustas kultuurileht Sirp Kultuurkapitali selle aasta kolmanda jaotuse preemiasaajate nimekirja. Sellest selgus, et 1. oktoobril rahvus­ooperis Estonia Eesti muusikaauhindade jagamise galakontserdi lavastamise eest sai Von Krahli teatri näitleja-lavastaja Mart Koldits 50 000 krooni.


Õhtu korraldamine maksis kokku üle 300 000 krooni. Õhtut juhtinud Juhan Ulfsak, Liina Vahtrik ja Lauri Lagle teenisid kõik 10 000 krooni. Iga tantsija sai 3000 – 4000 krooni, pillimehed 4000 – 10 000 krooni, kunstnikud, koreograafid ja tantsutrupi juhendajad 10 000 – 15 000 krooni.


Neist summadest lähevad maha maksud, kuid lüües kõik ühe õhtu stipendiumid kokku, tuleb peoõhtu hinnaks vaid esinejaid arvesse võttes ikkagi üle 200 000 krooni.
Võrdluseks – rahvusooperi kooris on lauljate keskmine brutopalk umbes 8000 krooni.
Üheksa interpreeti, teiste seas näiteks Lembit Saarsalu ja Rene Eespere, said aga aastatepikkuse töö eest preemiaks sama summa mis õhtu lavastaja ehk 50 000 krooni.


Ürituse korraldas Eesti Muusikanõukogu, kes küsis Kultuurkapitalilt selleks 310 000 krooni. Kulka ei maksnud kogusummat, vaid otsestipendiume summas 257 100 krooni ja lisaks üheksale interpreedile kokku 450 000 krooni.


Kultuurkapitali juht Raul Altmäe tõdes, et kuna see oli Eesti Muusikanõukogu korraldatud üritus, siis olid nemad vaid raha andjad ning rahvusvahelisel muusikapäeval ehk 1. oktoobril on nad esinejatele alati otsestipendiume eraldanud.


Muusikanõukogu juhatuse liige, helilooja Olav Ehala nentis, et kui vaadata Eesti lavastajate honorare, siis on 50 000 krooni küllaltki tavaline summa ning välislavastajate honorarid on veelgi suuremad.


Kogu muusikaüldsus on Ehala sõnul rääkinud, et muusikapäev on olnud marginaalne üritus, kuhu pole isegi «Aktuaalne kaamera» kohale tulnud. Nõukogu soovis tuua sündmuse rohkem inimeste teadvusesse, selleks tuleb aga teha kulutusi ja televisioon soovis vaatemängulist õhtut. Lavastaja mõtles kogu programmi välja ja koordineeris üritust.


Ehala lausus, et teda on kutsutud esinema ja hinda kuuldes öeldud, et palume vaid ju poolt tundi mängu! «Jah, aga olen pidanud selleks pooleks tunniks 30 aastat õppima,» tõdes ta.


Kolditsaga ei õnnestunud Postimehel eile ühendust saada. Kultuuriminister Laine Jänes ei soovinud kommentaare anda, kuna ei pidanud seda sobivaks, sest raha jagavad kulka sihtasutused ning ta ei soovi nende otsustesse sekkuda.

Preemiasaajad


Interpreedid, kes said aastatöö eest 50 000 krooni:
Anto Pett, Harry Traksmann, Lembit Saarsalu, Maigi Pakri, Monika Mattiesen, Rene Eespere, Tiia Järg ning  Corelli Music ja Birgitta festivalil etendunud B. Britteni ooperi «Kruvipööre» solistid ja dirigent

Tagasi üles