Eesti elamisluba on üks Euroopa odavamaid

Eesti alalise elamisloa saamiseks peab välismaalane oskama eesti keelt algtasemel. Foto: Mihkel Maripuu

Euroliidu kodanikud on pääsenud mitmetest tasudest, mida tuleb teise riiki tööle või elama minnes maksta. Väljastpoolt tulijatel aga tuleb alalist elamisluba taotledes arvestada märkimisväärse väljaminekuga.

Elamisloa saamisega seotud kulutused on Euroopa Liidu liikmesriikides väga erinevad, selgub Taani portaali CupoNationi uuringust.

Kõige kallimaks läheb alalise elamisloa saamine Leedus, kus see võib minna maksma kuni 1000 eurot. Ka Taani kolimine pole odav – dokumentide vormistamine maksab ligi 772 eurot. Kõige odavam on elamisloa saamine Ungaris (32.55 eurot). Ka Eesti kuulub nö odavate riikide hulka, sest riigilõivudena tuleb uuel elanikul maksa 66 eurot.

Lisaks dokumentidega seotud kuludele erinevad riigiti ka uutele elanikele kehtestatud nõuded, kui kaua peavad nad enne alalise elamisloa saamist kas töötama või elama soovitud sihtriigis. Näiteks Taani otsustas pikendada alalise elamisloa saamiseks nõutavat aega kaheksa aastani, uus nõue on üks Euroopa karmimaid.

Eesti nõuded

Väljastpoolt Euroopa Liitu pärit inimene peab taotlema Eestis elamiseks elamisluba, selgitab Integratsiooni sihtasutus oma kodulehel. Elamisluba võib olla kas tähtajaline – kehtivusajaga kuni viis aastat või pikaajaline.

Pikaajalise elaniku elamisloa saab anda kolmanda riigi kodanikust välismaalasele, kes on Eestis pidevalt elanud tähtajalise elamisloa alusel vähemalt viis aastat ning kellel on Eestis kehtiv elamisluba ja ravikindlustus, registreeritud elukoht; püsiv legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks ja kes on täitnud integratsiooninõude, st kes oskab eesti keelt vähemalt algtasemel.

Pidevalt Eestis elamise perioodi hulka loetakse ka Eestist ajutist eemalviibimist, mis ei ületa kuut järjestikust kuud ja kokku kümmet kuud viimase viie aasta jooksul vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamist. Alalist elamisluba omav välismaalane loetakse automaatselt pikaajalise elaniku elamisluba omavaks välismaalaseks.

Välismaalaste seaduse muudatustest tulenevalt loetakse kõik enne 1. juunit 2006 alalise elamisloa saanud inimesed automaatselt pikaajalise elaniku staatusesse.

Välismaalane, kellele on antud pikaajalise elaniku elamisluba, ei vaja Eestis töötamiseks eraldi tööluba.

Pikaajalise elaniku elamisluba ei anta välismaalasele, kellel on tähtajaline elamisluba õppimiseks; töötamiseks põllumajandussaaduste töötlemisega seotud hooajatöödel, töötamiseks lapsehoidja või koduabilisena, töötamiseks kutseõppe eesmärgil praktika korras või välisriigi diplomaatilise esinduse teenindamiseks Välisministeeriumi loal; kes on esitanud valeandmeid või kasutanud pettust pikaajalise elaniku elamisloa taotlemisel või kes kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule või kes ei vasta pikaajalise elaniku elamisloa andmise tingimustele.

Elamisloa taotlemise juures on üheks oluliseks tingimuseks püsiva legaalse sissetuleku olemasolu. Elamisloa andmise või andmisest keeldumise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet.

Vaata kaardilt, kui kalliks läheb töö- või elamisloa vormistamine Euroopa riikides.