/nginx/o/2016/12/07/6151403t1hee8d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/06/15/6784995t1h0799.png)
Politsei pidas kinni kurikuulsa kelmi Liis Haaveli, uue nimega Elois-Catherine Haavel, keda kahtlustatakse eakatelt meestelt raha välja petmises. Politseil on alust arvata, et ohvreid võib veelgi olla.
Foto: politsei otsib tuntud kelmi ohvreid (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo uurijad pidasid 1. juunil kinni Elois-Catherine Haaveli (38), endise nimega Liis Haavel, keda kahtlustatakse identiteedivarguses. Seni kogutud info põhjal pettis naine eakatelt meestelt nende terviseseisundit ära kasutades välja kannatanute pangakaardid ning võttis kontodelt suures summas sularaha välja. Samal ajal kasutas naine valeidentiteeti ning esines sotsiaaltöötajatele eakate kannatanute sugulasena. Ohvritele tekitatud kahju on vähemalt 50 000 eurot.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo talituse juht Juhan Ojasoo kinnitab, et kinni peetud naine on varem sarnaste kuritegude eest karistatud. «Uurijatele on teada, et naine otsib eakaid ohvreid, eesmärgiga nende eest hoolitseda, kuid samal ajal kuritarvitades vanurite heausklikkust ja usaldust, petab naine pikema aja vältel eakatelt välja sularaha või kinnisvara. Sageli on kannatanute arusaamisvõime vanuse või terviseseisundi tõttu piiratud ning kahtlustatav kasutab seda ära varalise kasu saamiseks,» kirjeldas Ojasoo petuskeemi.
Juhtunu osas alustati kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvide järgi, mis käsitlevad teise isiku identiteedi ebaseaduslikku kasutamist ja arvutikelmust. Kriminaalmenetlust juhib Põhja ringkonnaprokuratuur. Naine on kohtu loal vahistatud.
Politseil on alust arvata, et naise ohvriks võis langeda veel inimesi. Seetõttu palutakse kõigil, kes tunnevad fotol oleva naise ära või kelle lähedased võivad olla sarnase petuskeemi ohvriks langenud, anda sellest teada Põhja prefektuuri kriminaalbüroo telefoninumbril 612 4375 või hädaabinumbril 112.
Liis Haaveli kuritegelik ajalugu
Pikki aastaid üksikute vanakeste maid, maju ja raha jahtinud juristidiplomiga Liis Haavel on kohtus korduvalt süüdi mõistetud ja ka reaalselt trellide taga istunud.
Tema kuritegelik karjäär sai alguse juba 2000-ndate aastate alguses, kui ta süüdistuse järgi pettis aastatel 2002-2005 välja neli kinnitust, kuus sülearvutit ja ühe mobiiltelefoni ning koos kaasosalisega ühelt eakalt mehelt 400 000 krooni.
Vaata meenutuseks «Reporteri» videot, kus kannatanu Heinrich räägib, kuidas Haavel temalt mitusada tuhat krooni välja pettis:
Haavel ise kinnitas kohtus, et ta ei ole kuritegusid sooritanud, vaid aitas heast tahtest vanainimestel eluga toime tulla – sõidutas arsti juurde, koristas nende kodusid ning tõi süüa.
Harju maakohus tunnistas siiski 2010. aasta veebruaris 30-aastase Haaveli süüdi vanuritelt raha ja vara väljapetmises ning määras talle karistuseks neli aastat vangistust, millest ta pidi reaalselt ära kandma kuus kuud, samuti pidi ta hüvitama kannatanute tsiviilhagid. Tema kaasosalised Vello Loit ja Raivo Palmre mõisteti vangi tingimisi.
/nginx/o/2017/06/15/6785427t1h2548.jpg)
/nginx/o/2017/06/15/6785425t1h97b8.jpg)
Vaata lisaks: Reporter sai kohtusaalis Vello Loidilt nätaka
Hiljem sama aasta mais karmistas ringkonnakohus Haaveli karistust ja määras talle nelja-aastase reaalse vanglakaristuse. Kuna ringkonnakohtu otsus ei olnud jõustunud, viibis Haavel vabaduses. Kuid juba sama aasta septembris võttis Harju maakohus prokuratuuri taotlusel Haaveli vahi alla, sest teda kahtlustati vanainimese kontolt ilma loata üle 50 000 krooni võtmises. Loe lisaks: Liis Haavel peeti taas pettusekahtlusega kinni
Haavel, kes maskeeris end paruka ja prillidega ning kasutas nime Mirjam, tutvus augustis Tallinnas üksi elava vanainimesega ning pakkus talle abi igapäevatoimetustes, teatas toona Põhja prefektuuri pressiesindaja. Saanud oma valdusesse vanuri pangakaardi koos PIN-koodiga, võttis Haavel augusti lõpus ja septembri alguses ühe kannatanu teadmata viimasele väljastatud kahe deebetkaardiga pangaautomaadist välja kokku 59 600 krooni ehk üle 3808 euro ning omastas selle.
:format(webp)/nginx/o/2017/06/15/6785411t1h5e11.jpg)
Selle teo eest sai ta karistada 2012. aasta veebruaris, kui ta istus juba hulga pettuste eest vangis. Harju maakohus mõistis Haaveli süüdi kannatanult ligi 60 000 krooni omastamises ning tema nelja-aastane vangistus pikenes ligi kahe kuu võrra. Kohus lahendas Haaveli süüasja kokkuleppemenetluses ning nõustus karistuskokkuleppe kinnitamisega, kuna Haavel oli kannatanule kuriteoga tekitatud kahju juba hüvitanud.
2014. aastal 18. märtsil vabanes naine Harku vanglast üheksa kuud enne tähtaega. Kohus määras talle üheaastase katseaja, mil ta pidi olema kriminaalhooldaja järelevalve all. Kohus võttis Haavelit enne tähtaega vanglast vabastades arvesse tema tervislikku seisundit ning asjaolu, et tema peres kasvab kolm alaealist last.
Haaveli vabastamist toetasid ka prokurör ja vangla ning märkisid, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe järgneva aasta jooksul 26 protsenti, mis on madal näitaja, samuti uskus kohus, et Haavel on teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus olla seadusekuulekas.
Karistati rahatrahviga
2006. aastal mõistis Harju kohus Haaveli samuti süüdi kelmuses, dokumendi võltsimises ja selle kasutamises ning karistas teda toona 8000-kroonise rahatrahviga.
Süüdistuse kohaselt tuli Haavel 2004. aasta suvel Tallinnas 1922. aastal sündinud naise juurde, esitles end Oleviste kiriku juures tegutseva abistamisorganisatsiooni töötajana ja pakkus abi. Ta uuris eaka naise käest, mida tal kõige enam vaja oleks, ja kuuldes, et vanur sooviks kuuldeaparaati, lubas naine selle hankida. Selleks küsis ta enda kätte vanuri passi, mille tõi veidi hiljem omanikule tagasi.
Mõne aja möödudes selgus, et Haavel oli käinud kannatanu passiga mobiilsideoperaatori Radiolinja kontoris ja dokumenti võltsides soetanud endale järelmaksuga mobiiltelefoni. Kuna naine kasutas tehingu tegemisel kannatanu passi, jäi maksekohustus vanurile. Kuna vanaproua sai 2004. aasta detsembris Radiolinjalt maksenõude, pöördus ta abi saamiseks politseisse.