Reservõppekogunemine on parim märk Eesti tegelikust kaitsetahtest

Õppekogunemine. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on reservõppekogunemine Siil käesoleva aasta üks kõige olulisem praktilise kaitsevõime tõstmiseks ettevõetud üritus.

Kaitseminister Aaviksoo külastas täna kaitseväe keskpolügoonil läbiviidavat reservpataljoni õppekogunemist Siil, vahendas kaitseministeeriumi pressiesindaja.

Maaväe ülema kohusetäitja kolonel Urmas Roosimägi andis kaitseministrile ülevaate õppekogunemise eesmärkidest ja reservväelaste väljaõppest.

Samuti jälgis kaitseminister reservväelaste taktikalist harjutust ning lahinglaskmisi tankitõrjegranaadiheitjast Carl Gustav.

«2007. aastal koos kaitseväe juhatajaga ühiselt langetatud otsus pöörata väljaõppes rohkem tähelepanu reservõppuste korraldamiele oli õige. Alustatut jätkatakse ning järgmisel aastal on õppekogunemisi kavas läbi viia veel suuremale arvule sõjaaja üksustele, kokku ligi neljale tuhandele reservväelasele,» lausus kaitseminister.

Aaviksoo hinnangul tõestab õppuse senine käik ilmekalt nii kaitsetahet, mis
väljendub osalejate suures arvus, kui meie kaitsepoliitika õiget valikut tugineda riigi kaitsevõime ülesehitamisel reservarmeele.

«Tunnustan kõrget kõiki, kes õppuse kordaminekuks on panustanud. Siil 2008 on parim märk Eesti tegelikust kaitsetahtest,» lausus Aaviskoo.

29. septembril Pärnus alanud ja sellel nädalal Lääne-Virumaal kaitseväe
keskpolügoonil kulmineeruv reservõppekogunemine on viimase kümnendi suurim reservõppus.

Reservjalaväepataljoni kokkuharjutamine algas reservohvitseride kogunemisega, teisel nädalal liitusid nendega reservallohvitserid ning
erialaspetsialistid.

13. oktoobril lõppes pataljoni formeerimine reakoosseisu tulekuga. Pataljoni kokkuharjutamise viimane, olulisim etapp viiakse läbi kaitseväe
keskpolügoonil.

80 protsendi ulatuses on õppekogunemisel osalejateks 2004. aastal pärast
ajateenistust reservi arvatud.