/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/01/01/6219381t1hef8b.jpg)
Riigikogu kiitis kolmapäeval 78 poolthäälega heaks seaduse, mis võimaldab juba 1. juulist viia töövõimereform ellu nii, et erivajadustega inimeste vajadused ja huvid oleksid senisest enam kaitstud ja esiplaanil.
Riigikogu kiitis heaks töövõimereformi seaduse muudatused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti sõnul lubavad äsja parlamendi kinnituse saanud seadusemuudatused töövõimereformiga inimsõbralikumalt ja sujuvamalt edasi minna.
«Koostöös sotsiaalministeeriumiga valminud seadus kõrvaldab reformi käigus ilmsiks tulnud kitsaskohad ja mis kõige tähtsam – tagab vähenenud töövõimega inimestele toetuse maksmise,» märkis Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv Kütt.
Pakutud lahendus välistab Küti sõnul olukorra, kus keegi jääb üleminekuperioodil temast olenemata põhjusel mõneks ajaks sissetulekuta. Töövõimetoetuse ettemakse tegemise uus kord kindlustab inimesed riigi toega ka ajal, kui toimub üleminek töövõimetuspensionilt töövõimetoetuse maksmisele.
«Paraneb ka rehabilitatsiooniteenuse kättesaadavus lastele. Sotsiaalkindlustusameti analüüs näitas, et paljud lapsed ei vaja ega kasuta antud teenust, mistõttu pole rehabilitatsiooniplaan enam kohustuslik. Tänu sellele kaob ära inimeste jooksutamine ja väheneb kulu, mis omakorda võimaldab lühendada järjekordasid nende jaoks, kellele see teenus abiks on,» selgitas Kütt
Seadus aitab kaasa ka sellele, et osalise töövõimega inimesed jätkaksid oma haridusteed. «Kui inimesel on plaan minna edasi õppima kas pärast põhikooli, gümnaasiumi, kutsekooli või kõrgkooli lõpetamist, siis maksab riik talle töövõimetoetust suvekuude eest ka juhul, kui ta ei ole töötuna arvele võetud,» rääkis Kütt.
Samuti muudab eelnõu puude tuvastamise tingimusi ning hambaravihüvitise maksmise korda ja täpsustab töövõimetoetuse saamist juhtumitel, kui inimene on haiglaravil või hooldusravil, lisas Kütt.