:format(webp)/nginx/o/2017/05/03/6619623t1ha61a.jpg)
Riigikogu võttis kolmapäeval vastu kaks seadust, mis reguleerivad maavalitsuste tegevuse lõpetamist ja kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö korraldust.
Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu kiitis 89 poolthäälega heaks valitsuse algatatud maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tuleneva seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, millega lõpetavad 2018. aasta 1. jaanuarist tegevuse Eesti maavalitsused.
Maakonnad jäävad riikliku haldamise üksusteks, kus on elanikele tagatud vajalike riigi teenuste pakkumine. Samas jagatakse maavalitsuste ülesanded kohalike omavalitsuste, ministeeriumide ja teiste riigiasutuste vahel.
Riigikogu kiitis 77 poolthäälega heaks ka valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste haldusreformi elluviimisega seotud seaduste muutmise seaduse, millega antakse kohalikele omavalitsustele ja maanteeametile üle ühistranspordi korraldus.
Riigireformi probleemkomisjoni esimehe ja põhiseaduskomisjoni liikme Ivari Padari sõnul on maavalitsuste tegevuse lõpetamine osa suurest Eesti riigireformist. «Mitmete maavalitsuse tegevuse lõpetamisega seotud otsuste mõju vajab täiendavat analüüsi. Riigireformi probleemkomisjon on haldusreformi kulgemise ja maavalitsuste kaotamise järelmõjude hindamise võtnud endale prioriteediks,» ütles Padar.
Maavalitsuste tähtsamate ülesannete hulka kuuluvad ühistranspordi korraldamine, õppeasutuste järelevalve, sotsiaalvaldkonna tegevuslubade väljastamine ja järelevalve, maareform ja maatoimingud, rahvastikutoimingud ning omavalitsuste haldusaktide järelevalve ja nõustamine.
Mõlemad seadused jõustuvad 2018. aasta 1. jaanuaril.