:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
/nginx/o/2016/07/13/5617531t1h7954.jpg)
Pärast jaanipidustusi saab Hiiumaal Kärdla kohtumajas alguse mahukas protsess, kus viit meest süüdistatakse teiste kuritegude kõrval ka grupiviisiliselt toime pandud rahapesus, kus kambakesi liigutati ligi 180 000 eurot pettusega saadud raha.
Rahapesuafäär Kärdla sadama ehitamisel viib kohtu ette mitu ettevõtjat (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiidlased ootasid uue sadama valmimist pikisilmi. Oli ju kunagine sadam hävinud Teise maailmasõja pommitamises. Sadamat ehitati kahe aasta jooksul ja lõpuks, 2014 aasta 24. mail see pidulikult avatigi.
Paraku varjutas kauaoodatud sündmust asjaolu, et keskkriminaalpolitsei oli kaks kuud varem kinni pidanud sadama ehitust juhtinud Hillar Kuke.
Toona oli teada vaid see, et meest kahtlustatakse SA Kärdla Sadam juhatuse liikmena vara suures ulatuses omastamises ning lisaks on kahtlustatavana kuulatud üle ka mitme ettevõtte juhid.
Tänavu jaanuaris selgus, et kahtlustus on esitatud ka rahapesus. Nüüd, rohkem kui kolm aastat pärast Kuke kinnipidamist on lõpuks asi jõudnud nii kaugele, et süüdistus on esitatud ja pärast jaanipäeva toimub kriminaalasjas eelistung.
Rahapesu viib trellide taha
Kokku on süüdistus esitatud viiele mehele ja viiele nendega seotud juriidilisele isikule. Neile heidetakse ette erinevaid kuritegusid, näiteks soodustuskelmust, toimingupiirangu rikkumist, dokumentide võltsimise ja nende võltsitud dokumentide kasutamist.
Kõige tõsisem süüdistus on esitatud karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb rahapesu, mis on läbi viidud grupiviisiliselt ja suures ulatuses. Sellise teo eest karistatakse süüdi mõistmisel kahe kuni kümne aasta pikkuse vangistusega.
Kuid kokkuvõtlikult võib mahuka süüdistuse võtta kokku nii: mehed püüdsid endaga seotud ettevõtteid kasutades muuta näiliselt seaduslikuks pettuse teel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) toetustena saadud raha enam kui 179 000 euro ulatuses.
«Selle juhtumi puhul pole niivõrd oluline see, millist kasu on keegi ebaausate võtete abil saanud, vaid et seadusi ja reegleid järgitaks, ning et oma ja kogukonna rahakott ei läheks segamini,» kommenteeris ringkonnprokurör Küllike Kask.
Esitatud süüdistus käsitleb kuue aasta taguseid sündmusi. 18. augustil 2011. aastal esitas Kärdla linnavalitsus EASile taotluse sadama rekonstrueerimise rahastamiseks. Kogu projekti maksumus oli taotluse järgi enam kui 4,5 miljonit eurot. EAS otsustas seda toetada ligikaudu 3.1 miljoniga.
Mõistlik menetlusaeg
Postimees uuris prokuratuurist, et kui süüdistus käsitleb kuue aasta taguseid sündmusi, kas siis pole ohtu, et kuriteod kipuvad mõistliku menetlusaja piiridest välja jääma.
Prokurör Küllike Kask sõnas, et arvestades süüdistuses kirjeldatud kuriteo lõpuleviimise aega, kriminaalasja mahukust ja süüdistatavate rohkust, on menetlemine jäänud mõistliku aja piiresse.
«Prokuratuur heidab Kärdla sadama kriminaalasjas süüdistatavatele ette tegusid, mis said küll oma plaanides alguse kuus aastat tagasi 2011. aastal, kuid viidi lõpule aastatel 2012-2013, kui käis tegelik ehitustegevus ning EAS tegi toetussummade väljamaksed. Teise astme kuritegude puhul on aegumistähtaeg viis aastat; esimese astme kuritegude - antud kaasuses rahapesu puhul - 10 aastat. Ühe süüdistuse peategelase Hillari suhtes kohaldati 2015. aastal ka tõkend, seega katkes aegumine 2015. aastal,» selgitas ta.
Lõpliku otsuse menetlusaja mõistlikkuse kohta teeb kohus.
Projekti elluviimiseks sõlmis linnavalitsus 2011. aastal koostöölepingu sihtasutusega Kärdla Sadam, mille juhatuse ainus liige oli just Hillar Kukk (58). Sihtasutuse ülesandeks jäi kogu ehitusega seonduva korraldamine, koordineerimine, kuludokumentide esitamine ja toetusrahade sihipärane kasutamine.
Sadamahoonel oli küll uue sadama plaanitud eduloos mängida oluline roll, kuid selle ehitamiseks oli puudu vajalik omafinantseering ning hoone jäi esimesest taotlusest välja. Süüdistuse järgi otsustas Kukk vajaliku omafinantseeringu muude sadama rekonstrueerimistööde käigus «tekitada».
/nginx/o/2015/10/16/4600877t1hf8bc.jpg)
Selleks esitas mees külalissadama ehitustööde alguses 2012. aasta hilissuvel ehitajale loendi ehitustöödest, mida ehitaja ei pidanudki tegema või pidi tegema osaliselt. Samas aga palu Kukk nende tööde eest siiski välja kirjutada täissummadega arved. Samuti olid nimekirjas tööd, mille rahastust plaanis ta taotleda lisahangete raames topelt.
Nii kärbiti reaalseid ehituskulusid eri tööde pealt 20 kuni 2000 euro kaupa, näidates EASile kuludokumentides plaanitud täishindasid. Süüdistuse järgi maksis EAS tegemata, vaid osaliselt tehtud või lisahangetega topelt finantseeritud tööde eest 1. augustist 2012 kuni 20. novembrini 2013 põhjendamatult välja enam kui 179 000 eurot.
Raha liikus isiklikule kontole
Sellise tegevuse põhjal heidab prokuratuur Kukele, sihtasutusele Kärdla Sadam ja ehitusettevõttes töötanud Aivar Tammeveskile (42) ette arvete võltsimist ning võltsarvete esitamist soodustuskelmuse toimepanemiseks.
Prokuröri sõnul kavatses Kukk sadama ehitustööde käigus «kokku hoitud» rahast 108 000 eurot kasutada Kärdla sadamahoone ehitamise omafinantseeringuna.
Et vajalik summa jõuaks sihtasutuse kontole, plaanis ta kasutada kolmandaid isikuid ja näilikke tehinguid, liigutades raha kaikohtade rendilepingute kaudu. «Sellega soovis Hillar laekunud raha näidata seadusliku majandustegevuse käigus tekkinud vahenditena, mida saanuks näidata EASilt uue toetuse taotlemisel sadamahoone ehituseks vajaliku omafinantseeringuna,» selgitas prokurör.
/nginx/o/2017/06/14/6782243t1h608d.jpg)
2013. aasta teises pooles kaasas Kukk oma plaanidesse ettevõtjad Urmase Varrise (45), Tanel Malga (45) ja Raigo Sahteli (54) ning nendega seotud ettevõtted. Tehingud, kus olematute kaupade ja teenuste eest esitati arveid ning liigutati reaalset raha, annavad prokuratuurile aluse heita asjaosalistele ette rahapesu, mis on toime pandud grupi poolt ja suures ulatuses.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler tõi välja, et suurem osa avalike vahenditega finantseeritavaid projekte on läbi viidud ausalt ning eesmärgist ja avalikest huvidest lähtuvalt.
«Sellistest põhimõtetest kõrvalekalle ja omakasust lähtuv tegevus on aga libe tee, mis enamasti toob kaasa süüteomenetluse. Menetlused kaitsevad rahastuse kasutamise üldpõhimõtteid ning ei lase ebaausatel taotlejatel avalike vahendite arvelt rikastuda. Kutsume üles projektides osalejaid jätkuvalt ausale tegevusele, sest võimalikud skeemitamised viivad kuritegude toimepanemiseni. Ebaaus rahastuse saamine ja kasutamine toimub meie enda inimeste ning arendamist vajava keskkonna ja taristu arvelt,» sõnas Ombler.
Süüdistuse järgi jõudis sihtasutuse kontole plaanitud summast vaid kolmandik. Ligi 70 000 eurot EASilt välja petetud summast otsustas Varris sihtasutuse Kärdla Sadam arvele kandmise asemel kasutada hoopis endaga seotud ettevõtete majandustegevuse edendamiseks. Seejärel liikusid ka skeemi peamehe, Hillar Kuke ettevõtte kaudu sihtasutuse kontole jõudnud rahadest 13 000 ettevõtte ja 5000 eurot Hillari isiklikule kontole.
Pärnu maakohtu määrusega on SA Kärdla Sadamale kuuluvale hoonestusõigusele seatud Eesti Vabariigi kasuks kohtulik hüpoteek tekitatud kahju ehk 179 439,43 euro suuruses summas.