Akadeemik: kiirkatamaraan tekitab Tallinna lahel eluohtlikke laineid

Akadeemik Tarmo Soomere hinnangul peaks Viking Line uus alus Tallinna lahes aeglasemalt sõitma. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Viking Line'i kiirkatamaraan Viking Faster (FSTR) tekitab Tallinna lahel eluohtlikult kõrgeid laineid ja alus peaks ohutuse tagamiseks praegusest varem kiiruse maha võtma, leiab mereteadlane ja Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.

«Need Viking Fasteri lained, mida ma olen näinud droonivideotes, samuti Pikakari rannas ja Lennusadama juures, on ka täisinimestele eluohtlikud, noortest ja lastest rääkimata,» ütles lainete käitumist sügavuti uurinud Soomere teisipäeval BNSile. Ta lisas, et see alus peaks Tallinna lahe ja Aegna saare randades ohutuse tagamiseks võtma kiiruse maha juba Aegna põhjatipu lähedal.

Viking Faster tuli Tallinna-Helsingi liinile tänavu kevadel. Selle teekond kestab üks tund ja 45 minutit ning laev sõidab aprillist oktoobrini. Teiste kiirlaevadega võrreldes tekitab kiirkatamaraan oluliselt kõrgemaid ja teistsuguseid laineid, mis ohustavad nii laugetena, aga eriti ranna lähedal murdudes, väikeste alustega sõitjaid ning purjetamist või süstasõitu õppivaid noori.

Viking Line Eesti OÜ juhataja Inno Borodenko ütles BNSile, et firma on teadlik katamaraani kõrgetest ja teistsugustest lainetest. «Oleme rentnikud ja saadame info kindlasti edasi laeva omanikule,» sõnas Borodenko. «Kiirkatamaraani omanik on Rootsi ettevõte Nordic HSC, kes vastutab ühtlasi navigatsiooni eest ja varasem kiiruse maha võtmine saab olla Viking Line Eesti OÜ ja laevaomaniku koostöös sündiv otsus.»

«Sõidugraafikud on paika pandud vastavalt turu nõudlusele ja kiirus on vastavalt sätitud – et millal laev peab saabuma ja lahkuma,» märkis ta. Borodenko lisas, et nende jaoks oleks varasemaks kiiruse vähendamiseks argument veeteede ameti, politsei- ja piirivalveameti, Harju maavalitsuse või keskkonnaameti signaal. «Ükskõik, mis ametkond seda ütleb – igal juhul on see signaal ja me arutame seda,» sõnas ta.

Veeteede ameti pressiesindaja Priit Põiklik vastas BNSi küsimustele katamaraani eluohtlike lainete ja varasema kiiruse alandamise kohta, et «amet jälgib muu hulgas ka veeliiklust Tallinna lahel ning kui tekib ohtlik olukord, siis sekkutakse ja antakse vajalikud hoiatused ja juhised».

Ta viitas meresõiduohutuse seadusele, mille kohaselt on veeteede ameti pädevuses laevaliikluse ohutuse tagamiseks ajutiste piirangute kehtestamine. «Täpsustame, et veeteede ameti ülesanne ohutuse tagamisel on seotud navigatsiooni korraldamise ja laeva ehituslike iseärasuste ja/või mehitatusega seotud võimalike piirangute kehtestamisega,» lisas ta.

Samas juhtis Põiklik tähelepanu, et vastavalt veeseadusele on maavanemal õigus kehtestada kiiruse piirang, kui liiklemine, veesõiduki suur kiirus või muu asjaolu võib ohustada veeliiklust, kahjustab või võib kahjustada veekogu seisundit ning lõhkuda veekogu kaldaid või häirib teisi veekogu kasutajaid.

Politsei- ja piirivalveameti valmisoleku ja reageerimise büroo juht Marti Magnus tõdes, et kiirkatamaraan võib tekitada tavapärasest suuremaid laineid.

«Kuid iga inimene, kes mistahes veesõiduki või spordivahendiga merel liigub, peab omama esmaseid teadmisi, kuidas käituda ja mida sellises olukorras teha,» sõnas Magnus. «Algajad ja vähese kogemusega inimesed võiksid hoida ranniku lähedale, samas peab arvestama, et ranna lähedal laine murdub. Igal juhul tuleks peast heita mõte teha sporti tiheda laevaliiklusega piirkondades, sest paratamatult tekitavad suuremad laevad lainetust. Tänavu on Tallinnal lahel tõenäoliselt laeva lainetuse tõttu ümber läinud üks väheste kogemustega süstasõitja ning lapsed ja vähese kogemusega kajakisõitjad peaksid hoiduma tihedast laevaliiklusest eemale.»

Vastates BNSi küsimusele, kas väheste kogemustega ja alles õppivad purjetajad, paadimehed ja kajakisõitjad peaksid Viking Fasteri saabumise ajal Tallinna lahelt lahkuma, vastas Magnus, et nood võiks sõita piirkonnas, kuis pole tihedat laevaliiklust.

«Soovitame, et kõik vähese kogemusega ja ennast ebakindlalt tundvad purjetajad ja kajakisõitjad treeniksid ja sõidaksid piirkonnas, kus puudub tihe laevaliiklus, mis võib põhjustada ootamatusi,» sõnas Magnus. «On tähtis, et kõik merel olevad inimesed kannaksid ilmastikule vastavat riietust ja päästevesti ning kaasas oleks ohutusvarustus ja merele sobivad vahendid hädateate edastamiseks või hädasignaali andmiseks. Kindlasti peavad enne veekogule minemist olema head eelteadmised ja füüsiline vorm ning enda või kaaslase päästmiseks tuleb selgeks teha enesepäästevõtted.»

Soomere rääkis, et Tallinna lahel laevade tekitatud suurte lainete diskussioon algas üle 15 aasta tagasi, kui siin kurseerisid laevad Autoexpress 1 ja 2, Superseacat ja Nordic Jet Line'i laevad.

«Ka tollal olid lained ohtlikult kõrged,» sõnas Soomere. «Meie mõõdetud lainetest kõrgeim oli üle Aegna rannavetes 2,5 meetri. Mõõteriist näitas 2,7, aga on teatav määramatus, nii et me ütleme, et kindlalt üle 2,5. Aegna muuli juures oli keskeltläbi päeva kõrgem laine üle 1,5 meetri ja siin me räägime lainetest, mis on veel lauged ja murdumisest kaugel.»

Soomere märkis, et need kiiresti sõitvad laevad lõpetasid sõitmise, sest neid polnud enam võimalik opereerida. «Tekkiv laine on ju energia ja selle tekitamiseks peab laev kütust kulutama ning üksteise järel viidi need liinilt ära ja sellest hakkab varsti kümme aastat saama,» sõnas ta.

Teadlane märkis, et nimetatud aluste lahkumisega enam-vähem samal ajal tulid liinile Tallinki Star ja Superstar ning Viking Express, mis seilavad veidi aeglasemalt. «Nad seilavad täpselt niipalju aeglasemalt, et lainete kõrgus jääb mõistlikkuse piiridesse ja nii on see olnud päris mitu aastat,» rääkis ta.

«Nüüd on liinil Viking Faster, mille lained on märksa kõrgemad kui ülejäänud laevadel. Olen näinud hulka videosid ja julgen öelda, et see kümne aasta tagune aeg on tagasi,» tõdes Soomere.

«Maailmas on taolisi asju vaadeldud tõsise ohuna inimeste elule ja varale ja need maailma riigid, kelle edu me kadestame – Uus-Meremaa, Taani, USA ja paljud teised, mis mul hetkel meelde ei tule –, on sätestanud päris karmid reeglid laevade tekitatud lainete kõrgusele. Nii näiteks sätestati nii Taanis kui ka Uus-Meremaa looduslikult tundlikes piirkondades maksimaalseks laine kõrguseks 30 sentimeetrit. Muidugi on siis tegemist natuke vaiksemate kohtadega kui Tallinna laht, aga seda peeti ohutuks,» rääkis Soomere.

Teadlane toonitas, et Tallinna lahel on olnud 10–15 aastat tagasi väidetavalt lainetega seotud surmajuhtumeid. «Väidetavalt lõi laevalaine umbes 15 aasta eest ümber paadi ja vette kukkunud inimene suri kopsupõletikku. Samuti on seostatud ühe ehitusfirma juhi surma paadi ümber mineku tõttu laevalainega. Kumbagi juhtu pole juriidilise täpsusega tõestatud. Küll on aga selge, et sellised pikalt üle meetri ulatuvad lained laugetena lähevad märksa kõrgemaks ja järsemaks murdumise hetkel ja need on eluohtlikud ka täiskasvanutele, rääkimata lastest.»

Soomere sõnul on lainete üks peamisi probleem see, et nad tulevad 10–15 minutit pärast laeva möödumist. «See on seotud füüsikaga, et lained levivad merel kindla kiirusega. Natuke sõltub sügavusest. Aga umbes paari kilomeetri läbimiseks kulub neil umbes 10–15 minutit,» sõnas ta.

«See, et lained lähevad palju kõrgemaks siis, kui laevad ainult natuke kiirust suurendavad, tuleneb füüsikaseadustest. On olemas teatav kiirus, mida nimetatakse kriitiliseks kiiruseks. See on kiirus, millega lained saavad omaette jäetuna merepinnal levida. See sõltub vee sügavusest ja kui laeva kiirus hakkab lähenema sellele kriitilisele kiirusele, siis laine kõrgus kasvab hüppeliselt,» sõnas Soomere. Ta lisas, et kiiruse vähendamine kümne protsendi võrra tavaliselt vähendab tekkivate lainete kõrgust oluliselt.

«Miks seda niisama lihtsalt teha ei saa? Üks küsimus on laevagraafikud. Inimestel on kiire ja inimesed on nõus maksma selle eest, et jõuda veerand tundi varem kohale. Teine küsimus on laevade optimeerimine. Kõik laevakered ja masinad on optimeeritud teatud kindla kiiruse peale. Kui sõita sellest kiiremini või aeglasemalt, siis pole töörežiim optimaalne ei masinatel ega kerel ja tegelikult ei pruugi mingit võitu kütuse kulu mõttes olla. Need on asjad, mis on laevaehitajate pärusmaa, ma ei tunne neid väga põhjalikult. Need lihtsalt on, laevad on tehtud konkreetse kiiruse jaoks,» rääkis mereteadlane.

Soomere ei osanud öelda, mis saab edasi, kui kiirkatamaraan jätkab Tallinna lahel eluohtlike lainete tekitamist. «Raske öelda. On väga tõenäoline, et kuuleme varsti viga saanutest, loodetavasti mitte uppunutest ja üks tõsiseltvõetav riik peaks korda hoidma ka oma merealal. Seni ei ole taolised diskussioonid, mida peeti alates aastast 2001–2002 peaaegu kümme aastat, andnud mingit tulemust,» tõdes ta.

Soomere sõnul tuleks Tallinna lahe ja Aegna saare randades ohutuse tagamiseks kiirus maha võtta juba kuskil Aegna põhjatipu lähedal. «Need lained ei liigu mitte laeva trajektoorist risti vasakule ja paremale, vaid liiguvad paljus piki laeva liikumise suunda ja mida kiiremini laev sõidab, seda paralleelsemaks lainelevi suund laeva sõidusuunaga läheb,» rääkis teadlane.

Kiirus tuleb tema sõnul maha võtta kohas, kus laeva kiirus hakkab moodustama umbes 60–70 protsenti kriitilisest kiirusest. See sõltub mitte niivõrd asendist merel, kuivõrd just ala sügavusest, kus laev paikneb.

Teadlane tõi näiteks laevaliikluse Norra fjordides. «Seal on laeva taga võrdlemisi kõrge laine ja kapten võtab kiiruse maha täpselt õigel kohal, nii et kellegi õue see laine enam ei jõua. Nii öelda sekundite pealt õiges kohas,» märkis ta.