Maasikas: Eesti eesmärk eesistumisajal on konkreetsed tulemused kodanike jaoks

Matti Maasikas. Foto: Välisministeerium

Euroopa Parlamendi komisjonide esimeeste konverentsil Strasbourgis rääkis Eesti eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures Matti Maasikas Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise prioriteetidest põhjalikumalt, rõhutades, et kõikide teemade puhul on põhitähelepanu pööratud konkreetsete tulemuste saavutamisele just kodanike igapäevaelu mõjutavates küsimustes.

Avatud ja uuendusmeelsest Euroopa majandusest kõneldes ütles Maasikas, et «lihtne ja arusaadav ettevõtluskeskkond on kindlasti üks neid uute töökohtade loomise ja majandusarengu tõukeid, mis aitavad kaasa ühisturu erinevate võimaluste paremale kasutamisele, seega ka inimeste elujärje parandamisele».

Maasikas märkis, et Eesti on valmis jätkama teenuste paketi arutelusid ning alustama diskussiooni äriühinguõiguse reformipaketi üle, samuti on tähelepanu all võrdsed võimalused tööturul ning töö- ja eraelu tasakaalustamine.

Eesti eesistumisaega iseloomustavad Maasikase sõnul erinevate valdkondade digiteemad. Euroopa Ülemkogu on seadnud eesmärgiks lõpetada ühisturu paketi arutelud aastaks 2018 ja Eesti soov on liikuda edasi nii digitaalse ühisturu, elektroonilise kommunikatsiooni koodeksi kui ka audiovisuaalse meediateenuste direktiiviga.

«Andmete vaba liikumine on meie jaoks samuti oluline teema ja me tegeleme nii e-privaatsuse algatuse kui ka andmekaitse reeglitega, üksiti on kavas algatada e-valitsemise teemaline arutelu,» ütles Maasikas.

Eelkõige aga on julgeolek ja turvalisus need, mille tagamist kodanikud Euroopa Liidult enim ootavad. Maasika sõnul pole siin olemas lihtsaid lahendusi, rändekriis näitas, et me ei saa ignoreerida seda, mis toimub meie piiride taga. «Sise- ja välisjulgeolek on ühe mündi kaks poolt, neid ei saa üksteisest lahutada ja see tähendab, et me peame suutma leida ühise keele ja toimivad lahendused. On väga oluline edasi arendada nii Schengeni infosüsteemi kui kasutada kaasaegseid IT-lahendusi andmete vahetamisel ja välispiiride kaitsel,» ütles eriesindaja.

Eesti pöörab suuremat tähelepanu ka kaitsealasele koostööle ning Euroopa Komisjoni kaitsetegevuse plaanile, mis pakub laiendatud koostöövõimalusi, mida Euroopa Liit on valmis  rahastama. Samuti on kavas tihendada EL-NATO koostööd, sealhulgas küber-ja hübriidohtudega tegelemist.

Maasikas rõhutas oma kõnes veel idapartnerluse olulisust, viidates novembrikuisele tippkohtumisele Brüsselis ja erinevatele digiteemaga seotud kõrvalüritustele Tallinnas, öeldes, et Euroopa Liit peab idapartneritele kinnitama oma poliitilist huvi ja seotust, tegemist on  lähinaabritega, kelle hea käekäik on meie kõigi huvides.