/nginx/o/2011/01/05/494094t1h7188.jpg)
Keskerakonna Tallinna nõukogu esitas riigikokku saanud keskerakondlaste Deniss Boroditši ja Yana Toomi ning sotsiaaldemokraadi Vadim Belobrovtsevi asemel Tallinna abilinnapeadeks Kalle Klandorfi, Arvo Sarapuu ja Mihhail Kõlvarti.
Tellijale
Keskerakond esitles uusi abilinnapäid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neljapäeval koguneval Tallinna linnavolikogul tuleb veel vaid kandidaadid kinnitada.
Arvo Sarapuu kinnitas, et ettevõtlus ja inimeste ettevõtlikkus on see, mis nii Tallinna kui iga teist omavalitsust edasi viib. Tema hakkabki pealinnas ettevõtlusameti ja keskkonnaameti tööd kureerima. «Mulle ettevõtlus meeldib,» sõnas Sarapuu ja kiitis Tallinna hea ettevõtluskeskkonna loojana. Eelkõige nimetas ta Tallinna tööstusparkide ja ettevõtlusinkubaatorite loomist, samuti stardiabi algajatele ettevõtjatele.
«Kui ma 1997. aastal Järva maavanema tööd lõpetama hakkasin, siis oli jutt, et omavalitsused peaksid tegelema koolide ja sotsiaalasutustega, ettevõtlust polegi vaja,» meenutas Sarapuu. «Nüüd on aru saadud, et omavalitsus saab korralikult toimida vaid siis, kui tal on oma tulubaas. See tähendab aga eelkõige ettevõtlikke inimesi ning atraktiivset keskkonda, et välistegijaid siia meelitada.»
Senine Lasnamäe linnaosa vanem Kalle Klandorf hakkab kureerima mupot ja kommunaalametit. «Munitsipaalpolitseis juba käivad ümberkorraldused minutagi ning need peavad jätkuma,» mainis ta. «Kui keegi räägib mupo vajalikkusest või mittevajalikkusest, siis peab küsima riigi politseilt, kas nad on mupo olemasoluga rahul.»
Klandorf kinnitas, et enne teda on olnud samal kohal tugevad abilinnapead ning ta kavatseb kõigi oma eelkäijate ideedega edasi töötada. Sealhulgas on linna oma prügiveofirma ja tänavapuhastusfirma loomine.
Haridust, kultuuri ja sporti hakkab kureerima abilinnapea Mihhail Kõlvart. «Olen veendunud, et lastel peab olema valik, mis keeles nad soovivad saada haridust – eesti, vene, saksa või mõnes muus keeles,» mainis ta. «Sellise õiguse annab põhikooli ja gümnaasiumi seadus. Samas pole mul mingit kahtlust eesti keele õppimise vajalikkuses.»
Kõlvart on mainis, et on töötanud õppejõuna ning korraldanud rahvusvahelisi kultuuri- ja spordiüritusi. Seega pole ta haridusest ja kultuurist kaugel seisev isik. Ta lisas, et spordikoolide ja -klubide rahastamine peaks kindlasti olema senisest suurem. See saab aga võimalikuks, kui riik taastab omavalitsuste tulubaasi ja tõstab omapoolset spordi toetamise taset.