/nginx/o/2017/06/07/6758333t1h91b6.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/06/13/6779367t1hf8b8.png)
Nahaarstid on mures ilusüstidest tingitud tüsistuste arvu suurenemise pärast ning soovivad, et neid protseduure teeksid vaid vastava ettevalmistusega arstid.
Untsu läinud ilusüstid nõuavad üha sagedamini arsti sekkumist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naha- ja suguhaiguste arstide seltsi (ENSAS) ettepanekutes sotsiaalministeeriumile märgitakse, et praegu ei ole juriidiliselt määratletud, millise pädevusega spetsialistid võivad ilusüste teha.
«Täna teostavad neid protseduure nii õed, kosmeetikud kui ka muud erihariduseta inimesed, kelle erialaline ettevalmistus ei ole piisav süstitava piirkonna anatoomia tundmiseks ning võimalike tüsistuste ennetamiseks, diagnoosimiseks ja raviks,» öeldakse kirjas.
Just ebaprofessionaalsete protseduuride tagajärjel tekkinud tüsistuste osakaalu suurenemine valmistabki ENSAS-ile muret. Seepärast peetakse oluliseks sätestada, et ilusüste teeksid vaid vastava koolituse läbinud ja piisava kogemusega arstid.
Nahaarstid peavad samuti vajalikuks täiendavalt reguleerida täitesüstide kättesaadavust. Kuna tegemist ei ole ravimitega, on need praegu kättesaadavad kõigile, ent kirja autorite arvates peaks täitesüstide kui meditsiinivahendite ostmise õigus olema vaid vastava koolituse läbinud arstidel.
The Health Clinicu esindaja Mihkel Adamson tõdes, et ebapädevad kosmeetikud on probleem, samas on ilusüstide valdkond viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. «Probleem on aktuaalne ja korrigeerimine vajalik just mitte meditsiini ja mitte väljaõppinud süstijatega,» ütles Adamson Postimehele.
ArtiaClinicu plastikakirurgi Katrin Krüünvaldi sõnul toetab ta nahaarstide seisukohti kahel käel. «Ka mina näen sageli õnnetuid ja kahjustusi saanud patsiente, kelle puhul oleks teenuse osutajatele kehtestatud vajalikud nõuded ja piisav järelvalve ära hoidnud nende tervise kahjustamise,» ütles Krüünvald.
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Kristo Kleemann selgitas, et botuliintoksiinsüstide kasutamist reguleerib praegu ravimiseadus ning erihariduseta teenuse osutajal pole lubatud neid kasutada.
«Kuigi ka täitesüstide teenuse osutajate puhul eeldatakse juba praegu, et ka neil on meditsiiniline haridus ja enamasti see nii on, puuduvad seni konkreetsed nõuded teenuse osutajale,» märkis Kleemann.
Kleemanni sõnul on plaanis need nõuded kehtestada uue rahvatervise seadusega, mille eelnõu on ministeeriumis ettevalmistamisel ning planeeritud jõustuma 1. jaanuarist 2019.
Samas Kleemann rõhutab, et kõik inimesed, kes ilusüstiteenuseid tarbivad, peaksid teadvustama võimalikke kaasnevaid terviseriske ja tüsistusi. «Paneme inimestele südamele, et riskide minimeerimiseks tuleb veenduda, et teenuse osutaja omab vajalikku kvalifikatsiooni ja kogemust, küsida informatsiooni vastunäidustuste ja võimalike ohtude kohta ning informeerida teenuse osutajat oma terviseseisundist.»